Foto Tallinn 2026 kunstiline juht ning ELLELL kunstinõustaja Lilian Hiob-Küttis ja galerist Siim Raie selgitasid Delfi.Kultuur väljaandele antud intervjuus, kuidas kujuneb kunstiteose hind, mis seisus on Eesti kunstiturg ning mida nii kunstnikud kui ka kunstiostjad peaksid teadma ja hinnakujundusel jälgima.
„Eesti kunstnikud on rahvusvaheliselt väga heal tasemel, kuid nende teoste hinnad tõusevad sageli aeglasemalt,“ sõnab Lilian Hiob-Küttis. Põhjuseks on väiksem, kuigi kasvav kogujaskond ning piiratum hulk tugevaid galeriisid, mis suudaksid kunstnikke järjepidevalt rahvusvahelisele turule viia. Teisalt rõhutab Hiob-Küttis, et hinnastamisloogika ise märkimisväärselt ei erine.
Siim Raie lisab, et põhimõttelist erinevust tõesti ei ole, kuid mastaap on täiesti teine. Rahvusvaheline kunstiturg liigub globaalse ostujõu järgi ning tipptasemel müügitehingud kuuluvad väga kitsa, kuid äärmiselt jõuka kogujaskonna maailma. „Tihti uudistesse jõudev seitsme- või üheksakohalise summa eest müüdud kunst on väga kitsa, aga väga suure ostujõuga kogujate pärusmaa,“ ütleb Raie ja viitab sellele, et maailmas on ligikaudu 3000 miljardäri, kelle mõju turu tipuosale on märkimisväärne.
Ent Eesti turul on ka plusse. Hiob-Küttise sõnul toetab meie kohalik turg eelkõige siin tegutsevaid kunstnikke. „See on loomulik ning aitab kaasa siinsele kunstiväljale,“ märgib ta. „See, et Eestis ei saavutata veel mitmemiljonilisi oksjonitulemusi, on kollektsionäärile pigem hea uudis – kunstiajalooliselt ja kaasaegses kunstis olulisi teoseid on võimalik omandada atraktiivse hinnaga.“
Täispika artikli leiab SIIT
