Tütar galerii (EE) on Tallinnas asuv kaasaegse kunsti galerii. Foto Tallinn messil põhineb Tütar galerii väljapanek Denes Farkase installatsioonil, mis loodi esmakordselt Reykjavíki Sequences festivali jaoks ning mis uurib säilitamise süsteeme habrastes tingimustes. Tuginedes kirjanduslikele viidetele ja fotograafilisele uurimistööle ülemaailmsetes seemnepankades (Svalbard, Liibanon, Peterburi), mõtiskleb teos selle üle, kuidas ühiskonnad püüavad säilitada järjepidevust sõdade, kliimakriisi ja ajalooliste rebendite keskel. Messil tõlgendatakse installatsioon ümber paindliku seinapõhise väljapanekuna, mis koosneb enam kui 50 A4 fotoprindist, mis rõhutavad ajalikkust, haavatavust ja materiaalset kohesust.
Vasli Souza
Vasli Souza (NO) on kaasaegse fotograafia galerii, mille asutasid 2013. aastal Marcio Souza Brasiiliast ja Rasmus Vasli Norrast. Galerii esitleb teoseid, mis uurivad inimlikke emotsioone, suhteid ja igapäevaelu, sageli peene huumoriga või kummastavalt. Galerii eesmärk on luua mitmekesine programm nii kohalike kui ka rahvusvaheliste kunstnike kaudu, keskendudes radarilt välja jäänud talentide avastamisele. Alates avamisest on galerii esitlenud selliseid kunstnikke nagu Ren Hang, Zanele Muholi, Karolina Wojtas, Sami Parkkinen, Pixy Liao, Yushi Li, Henriette Sabroe Ebbesen, AdeY ja Nelli Palomäki.
Foto Tallinn 2026 messil ühendab Vasli Souza galerii väljapanek Hilla Kurki ja Taavi Rekkaro uusi ja seni nägemata teoseid, mille ühisosa on mälu ja puudutuse uurimine, mõtiskledes seeläbi meie suhte üle kujutistega. Teoses „Savipäevikud“ loob Kurki elava arhiivi jagatud hetkede kaudu, kus sõprusest endast saab teose peamine tulemus, mitte ainult selle teema. Samal ajal mõtestavad Rekkaro „objektid“ fotograafiat ümber kui midagi puudutatavat, mille puhul lähedusest saab kogemuse osa. Koos uurivad need projektid igapäevaste hetkede sidet, luues dialoogi distantsi ja intiimsuse vahel.
Helsingi Kunstiakadeemia
Helsingi Kunstiakadeemia (Kuva) (FI) on pühendatud kunstiharidusele ja -uuringutele bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes. Aja- ja ruumikunsti osakond koondab fotograafiahuvilisi. Haridusasutusena on Kuva pühendunud tugevate sidemete edendamisele Helsingi ja Tallinna kunstikogukondade vahel.
Foto Tallinn messi raames esitleb Kuva kolme andekat fotograafiaga tegelevat tudengit – Erkki Huillat, Diana Luganskit ja Ananya Tanttut –, kes kõik on peagi lõpetamas Helsingi Kunstiakadeemiat.
uniarts.fi/en/units/academy-of-fine-arts
SICSIC (FI) on 2010. aastal asutatud Helsingis asuv kaasaegse kunsti ruum. 2022. aastal kolis galerii oma praegusesse asukohta vanas Malmi rongijaamas. SIC-i haldab kunstnike ühendus Musta Saukko ry. SIC-i liikmed on kunstnikud Olli Keränen, Aino Lintunen, Maija Luutonen, Sauli Sirviö, Niina Tervo, Timo Vaittinen, Laura Wesamaa, Bogna Wisniewska ja produtsent Eino Viitamies.
SIC kunstiruumi eesmärk on esitleda rahvusvaheliselt köitvaid kvaliteetseid näitusi, pakkudes samas alternatiivi kohalikele muuseumidele ja galeriidele. Galerii programm keskendub uute koostööviiside loomisele ja kunstigaleriide tegutsemisviiside muutmisele, et kunstnikud saaksid õiglast tasu oma töö eest. Lisaks Soome ja rahvusvaheliste kunstnike isiku- ja grupinäitustele pakub SIC ka suveresidentuuri, tasuta näitusepindu ja rahalist toetust tootmis- ja näitusekulude katteks.
TOBE galerii
TOBE galerii (HU) on pühendunud kaasaegsele fotograafiale ja fotopõhisele kunstile, pakkudes platvormi kunstiliseks dialoogiks ja eksperimenteerimiseks. Budapestis 2013. aastal asutatud galerii loodi selleks, et pakkuda võimalusi Ungari ja Ibero-Ameerika kunstnikele, kelle praktika peegeldab tugevat pühendumust innovatsioonile, kriitilisele mõtlemisele ja kvaliteetsele visuaalsele väljendusele. Galerii programm toob kokku nii tunnustatud kui ka tõusvaid tähti, julgustades suhtlemist erinevate põlvkondade, vaatenurkade ja kultuurikontekstide vahel. Kureeritud näituste ja koostöö kaudu toetab TOBE galerii kunstnike arengut, kaasates samal ajal publikut sügavasse mõtisklusse kaasaegse pildiloome üle. Alates 2017. aastast on galerii laiendanud oma rahvusvahelist kohalolekut, osaledes tunnustatud kunstimessidel, festivalidel ja professionaalsetel platvormidel, tugevdades piiriüleseid sidemeid ja panustades globaalsetesse vestlustesse objektiivipõhise meedia teemal.
Foto Tallinn 2026 messil esitleb TOBE galerii Kincső Bede loomingut, rõhutades tema tundlikku identiteedi, mälu ja põlvkondade järjepidevuse uurimist. Bede kunstipraktika ühendab isiklikke ja kollektiivseid ajalugusid, käsitledes põlvkondadevahelisi peeneid pingeid ja emotsionaalseid distantse. Sümboolsete objektide, lavastatud kujutiste ja intiimsete narratiivide kaudu mõtiskleb tema looming päritud identiteetide ja traditsiooni areneva rolli üle tänapäeva elus, eriti kultuuriliste ja perekondlike muutuste kontekstis. Esitlusel on valik teoseid seeriast „Three Colours I Know in This World“ („Kolm värvi, mida ma selles maailmas tean“), suureformaadiline foto Anikó seeriast ning autoportree, mis peegeldab kunstniku iseloomu.
Temnikova & Kasela galerii
Temnikova & Kasela Gallery (EE) asutasid 2010. aastal Olga Temnikova – kunstnik, kellel on varasem kogemus galeriijuhatajana – ja Indrek Kasela – loomeettevõtja, filantroop ja filmiprodutsent. Galerii pakub kohalikku ja rahvusvahelist esindatust nii tuntud kui ka tärkavatele piirkonna kunstnikele, sealhulgas kunstnikele Eestist, Lätist ja Soomest. Galerii programmi tuumaks on kontseptuaalne kaasaegne kunst, millel on tugev sotsiaalne sõnum. Viimase 15 aasta jooksul on Temnikova & Kasela oma Tallinna ruumides regulaarselt näitusi korraldanud, tehes tihedat koostööd kunstnike ja kollektsionääridega ning mängides aktiivset rolli piirkondlikul ja rahvusvahelisel kunstimaastikul.
Messi väljapanekul on dialoogis Flo Kasearu „Sula“ ja Sigrid Viiri „Kasutu aja ajakasutus“. Kasearu sulavad jäätised jäädvustavad aeglast kokkuvarisemist, peegeldades väikeettevõtete haprust ning osutades ületootmisele ja ökoloogilisele tasakaalutusele. Viiri kromogeensed kompositsioonid käsitlevad aega struktureeritud süsteemina, viidates loosungile „Kaheksa tundi, mida me tahame“, et küsida, kuidas tänapäevane elu jagab tööd ja vaba aega. Koos käsitlevad need teosed aega kui midagi nii materiaalset kui ka abstraktset. Krista Mölderi installatsioon keskendub tajule ja fotograafilisele kujutisele, uurides pinget paigalseisu ja liikumise vahel ning paljastades, mis peitub nähtava pinna all. Peegelduse, kihilisuse ja ruumiliste nihete kaudu loob ta ebakindluse hetki, kus kujutis näib värelemas kohalolu ja puudumise vahel. Mölderi lähenemisviis rõhutab vahepealsust: üleminekuseisundeid, mis hakkavad vastu fikseeritud tähendusele.
Punctum galerii
Punctum galerii (EE) on pühendunud kaasaegsele kunstile – keskendudes fotograafiale, kuid hõlmates kõiki kunstimeediume. Galerii programm põhineb arusaamal kaasaegsest fotograafiast kui tänapäeva ühiskonna peegeldusest ja koondab kunstnikke, kelle teosed uurivad hetkel olulisi teemasid. Punctum galerii jaoks on pildi taga peituvad idee, sõnum, uurimistöö ja kunstiline praktika kõik väga väärtuslikud.
Foto Tallinn messil käsitlevad nii Läti kunstniku Kristine Krauze-Slucka kui ka Eesti kunstniku Joosep Kivimäe teosed ruumi konstrueerimist ja tajumist geograafia, materiaalsete protsesside ja tehnoloogiliste süsteemide kaudu. Krauze-Slucka teosed pärinevad kahest eraldi seeriast. Esimene, „Mapping Tensions: Cartography of Distorted Boundaries“ („Pingete kaardistamine: moonutatud piiride kartograafia“), uurib piiride voolavust ja haprust fotoassamblaaži abil, kasutades aegunud hõbeželatiinpaberit. Teine, „Solastalgia“, koosneb unikaalsetest mustvalgetest hõbeemulsioonprintidest: abstraktsetest geograafilistest ruumidest, kus valgustatakse järkjärgulisi kadumise ja distantseerumise protsesse. Oma loomingus uurib Kivimäe tänapäeva elu kujundavaid infrastruktuure, alates Läänemerest kui transpordikoridorist kuni liikumise ja efektiivsuse geomeetriateni. Tema projektid mõtisklevad selle üle, kuidas tehnoloogilised süsteemid korraldavad liikumist, taju ning inimese ja masina vahelist suhet.
Maksla XO
Maksla XO (LV) on üks juhtivaid Riia kaasaegse kunsti galeriisid, mis asub Teodors Hermanovskise projekteeritud funktsionalistlikus hoones linna juugendstiilis linnaosas. 1999. aastal asutatud galerii keskendub Läti kaasaegsele ja esilekerkivale kunstile, sealhulgas maalikunstile, skulptuurile ja paberil töödele. Galerii programm hõlmab laia valikut stiile, alates traditsioonilisest kujutamisest kuni sotsiaalselt tundlike praktikateni. Ilze Zeivate asutatud ja kureeritud galerii esindab Läti kaasaegse kunsti tuntud nimesid, nagu Helēna Heinrihsone, Ivars Heinrihsons, Ieva Iltnere, Kristaps Ģelzis, Jānis Mitrēvics, Ilmārs Blumbergs, Ģirts Muižnieks, Kristaps Zariņš, Leonards Laganovskis, Vineta Kaulača, Paulis Liepa, Arturs Bērziņš ja Roman Korovin, lisaks koostööle rahvusvaheliste kunstnikega nagu Marko Mäetamm, Bodo Korsig, Stephen Wilks ja Erik Mattijssen.
Foto Tallinn messil toob Maksla XO kokku kahe pealtnäha erineva, kuid sisuliselt sarnase kunstniku teosed: Briti fotograafi ja teadlase David Penny fotogrammid ning Läti fotograafi ja maalikunstniku Roman Korovini diptühhid. Penny teosed lähtuvad uurivast küsimusest: mis juhtub, kui teha fotot ühe lainepikkusega valguse abil? Korovini teosed põhinevad seevastu sama motiivi korduval kasutamisel, nii et valguses, raamimises või liikumises on vaid väikesed variatsioonid. Need kordused moodustavad järjestusi, milles uued tähendused tekivad läbi peente tooni- ja rütmimuutuste – kunstnik kirjeldab neid kui „kõige lühemaid lugusid“, kus iga paar või komplekt tähistab algust ja lõppu. Kokkuvõttes käsitleb ekspositsioon ruumi, tühjust ja tonaalsust; objekti poeetikat ja liikumatust, teaduse ja kunsti piire ning kokkupuutepunkte.
Helsinki Contemporary
Helsinki Contemporary (FI). Soome pealinna südames asuv Helsinki Contemporary esitleb silmapaistvat kaasaegset kunsti nii tärkavatelt kui ka tuntud kunstnikelt Soomest ja välismaalt. Rahvusvaheliselt tegutsedes – tugeva kuratoorse rõhuga – seab galerii esikohale pikaajalise koostöö oma kunstnikega; mitmesuguseid kunstimeediume kasutavad kunstnikud moodustavad galerii programmi ambitsioonika ja süvitsimineva tuuma. Helsinki Contemporary asutati algselt Gallery Kalhama & Piippo Contemporary nime all 2007. aastal ning sai praeguse vormi 2011. aastal. Galerii esindab hetkel 28 Põhjamaade kunstnikku.
Helsinki Contemporary väljapanek Foto Tallinn messil esitleb Soome kunstniku Emma Sarpaniemi loomingut. Sarpaniemi jaoks on paigad, leitud esemed, rõivad ja aksessuaarid sageli lähtepunktiks tema performatiivsetele autoportreedele. Fotograafia kaudu uurib ta naiseks olemise mõistet ja seab kahtluse alla naiselikkuse tavapärased definitsioonid. Päästikutross, mis on tema fotodel sageli selgelt nähtav, sümboliseerib subjekti kontrolli oma kujutise üle. Sarpaniemi loomingus esindavad kujutatud tegelased sageli kunstniku enda identiteedi osi, ühendades reaalsuse kujuteldavaga.
Kogo galerii
Kogo galerii (EE). 2018. aastal Tartus asutatud Kogo galerii on tuntud oma julge ja eksperimentaalse programmi ning pühendumuse poolest noorte ja karjääri keskpaigas kunstnike toetamisele, esindades hetkel seitset kaasaegset kunstnikku Baltimaadest. Igal aastal toimub galeriis mitmeid isiku- ja grupinäitusi koostöös Baltimaade ja teiste kunstnike ning kuraatoritega. Galeriis edendatakse dialoogi pakilistel kaasaegsetel teemadel näituste ja avalike ürituste programmi kaudu. Kogo on saavutanud tugeva rahvusvahelise kohalolu vahetusnäituste ja kunstimessidel nagu Liste Art Fair Basel, Basel Social Club, Art Brussels, viennacontemporary või Esther osalemise kaudu.
Foto Tallinn kunstimessil esitleb Kogo galerii Kristina Õlleki (Eesti) ja Līga Spunde (Läti) koostöös valminud väljapanekut, mis ühendab foto- ja 3D-prinditud skulptuuri digitaalse kunstiga. Õlleki uurimistööpõhine praktika tegeleb veeökoloogia ja süvamere kaevandamise eetikaga; tema alumiiniumil ja kärgstruktuuridel tinditrükid puudutavad mangaanisõlmede tekitatud „tumeda hapniku“ avastamist. Paralleelselt materialiseerivad Spunde „hüperdimensionaalsed“ vormid – näiteks 3D-freesitud natüürmort arvutihiirega – tehnoloogiliste rütmide ja tänapäevase elustiili psühholoogilist mõju. Kui Õllek uurib kehalist seotust loodusega ja Spunde uurib sümboolseid subkultuurilisi koode, siis mõlemad kaasavad oma loomingus tehnoloogia kui olulise tööriista ja kriitika objekti. Koos navigeerivad nende teosed orgaanilise geoloogilise aine ja digitaalsete süsteemide vahelistel voolavatel piiridel, rõhutades, kuidas tehnoloogia ja majandus soodustavad nii inimpsüühika kui ka keskkonna tasakaalutust ja ärakasutamist.
