Maksla XO (LV) on üks juhtivaid Riia kaasaegse kunsti galeriisid, mis asub Teodors Hermanovskise projekteeritud funktsionalistlikus hoones linna juugendstiilis linnaosas. 1999. aastal asutatud galerii keskendub Läti kaasaegsele ja esilekerkivale kunstile, sealhulgas maalikunstile, skulptuurile ja paberil töödele. Galerii programm hõlmab laia valikut stiile, alates traditsioonilisest kujutamisest kuni sotsiaalselt tundlike praktikateni. Ilze Zeivate asutatud ja kureeritud galerii esindab Läti kaasaegse kunsti tuntud nimesid, nagu Helēna Heinrihsone, Ivars Heinrihsons, Ieva Iltnere, Kristaps Ģelzis, Jānis Mitrēvics, Ilmārs Blumbergs, Ģirts Muižnieks, Kristaps Zariņš, Leonards Laganovskis, Vineta Kaulača, Paulis Liepa, Arturs Bērziņš ja Roman Korovin, lisaks koostööle rahvusvaheliste kunstnikega nagu Marko Mäetamm, Bodo Korsig, Stephen Wilks ja Erik Mattijssen.
Foto Tallinn messil toob Maksla XO kokku kahe pealtnäha erineva, kuid sisuliselt sarnase kunstniku teosed: Briti fotograafi ja teadlase David Penny fotogrammid ning Läti fotograafi ja maalikunstniku Roman Korovini diptühhid. Penny teosed lähtuvad uurivast küsimusest: mis juhtub, kui teha fotot ühe lainepikkusega valguse abil? Korovini teosed põhinevad seevastu sama motiivi korduval kasutamisel, nii et valguses, raamimises või liikumises on vaid väikesed variatsioonid. Need kordused moodustavad järjestusi, milles uued tähendused tekivad läbi peente tooni- ja rütmimuutuste – kunstnik kirjeldab neid kui „kõige lühemaid lugusid“, kus iga paar või komplekt tähistab algust ja lõppu. Kokkuvõttes käsitleb ekspositsioon ruumi, tühjust ja tonaalsust; objekti poeetikat ja liikumatust, teaduse ja kunsti piire ning kokkupuutepunkte.
ASNI
ASNI (LV) on Lätis, Riia südames asuv sõltumatu kaasaegse kunsti galerii, mille asutasid 2024. aastal kuraatorid Elīna Drāke ja Auguste Petre. Galerii programm on pühendatud karjääri alguses olevatele Baltimaade kunstnikele ja peegeldab regiooni tänapäevast eksperimentaalsust, erakorralisust ja mitmekesisust. Terava ja läbimõeldud valikuga soovib ASNI tutvustada rahvusvahelisele publikule järgmist Baltimaade kunstnike põlvkonda.
Foto Tallinn messil toob ASNI esile multidistsiplinaarse kunstniku Agate Tūna, kelle tööd ühendavad analoogfotograafiat, eksperimentaalset videot ja heli. Tema praktika uurib spirituaalsuse ja tehnoloogia suhet naise vaatenurgast: uurimistöös jälgib ta seoseid oma perekonna spiritualistliku pärandi, hauntoloogia ja „tehnokummituste“ vahel, uurides, kuidas ajaloolised narratiivid, isiklikud kogemused ja tehnoloogilised edusammud kujundavad, kuidas me tajume seda, mida pole näha.
Fotograafia kui „kummitav meedium“ mängib Tūna loomingus keskset rolli, säilitades mineviku jälgi ja kujundades samal ajal kujuteldavaid tulevikke. Analoogtehnikate, näiteks kemogrammide, fotogrammide ja filmisuppide abil uurib ta fotokujutise materiaalsust. Autoportreedest lavastatud kompositsioonideni on tema protsess sügavalt praktiline, hõlmates lavakujundust, objektide valmistamist ja otsest suhtlemist füüsiliste materjalidega. Foto Tallinn messi väljapanek esitleb äsjavalminud teoseid – raamitud fotosid, seinavinüüle ja analoogfotonegatiive.
Halmetoja galerii
Halmetoja galerii on spetsialiseerunud Soome kaasaegsele kunstile ja teeb koostööd erinevates meediumites töötavate kunstnikega. Galerii näitustel on esindatud kunstiteoseid maalikunstist ja skulptuurist kuni fotograafia ja meediakunstini. Kuigi galerii juured ulatuvad aastasse 2014, on see tegutsenud oma praeguses asukohas Helsingi kesklinnas alates 2020. aastast. Halmetoja galerii korraldab näitusi, mis puudutavad kaasaegse kunsti tulevikku. Galerii hindab visuaalkunstnikke, kes soovivad avameelselt ja siiralt kujutada maailma.
Foto Tallinn messil on Halmetoja galerii väljapanekus kaks auhinnatud fotokunstnikku Soomest. Elina Brotheruse 2024. aasta teosed, mis jäädvustavad Alvar Aalto projekteeritud Tammekannu villat Tartus, uurivad koha ja meeleseisundi mõisteid vaiksete, intiimsete žestide kaudu. Antti J. Leinoneni fotod pärinevad aga tema seeriast „Pyynti“, mis jäädvustab kaduvat kalapüügitraditsiooni Põhja-Soomes, kus nõudlikud tingimused kujundavad põlvest põlve edasi antud eluviisi.
Mõlemad kunstnikud rõhutavad oma töödes inimese ja keskkonna vahelist suhet: Brotherus kultuuriruumi, Leinonen looduse kaudu, jagades vaikset, mõtisklevat tooni. Väljapanek süvendab dialoogi kahe kunstniku tööde vahel. Pikemale seinale on paigutatud kolm Brotheruse teost: „Living Room“ („Elutuba“), „Stairs“ („Trepid“) ja „Ribbon Window“ („Lintaken“) ühtse järjestusena. Lühemale seinale moodustavad omaette grupi Leinoneni fotod „Era“, „Rahja“ ja „Karinkannanmatala“. Väljapaneku kõrval esitletakse nii kunstnike kui ka teiste galerii fotograafide väljaandeid.
Drifts
Drifts (LT) Vilniuse ajaloolises vanalinnas – Katedraali väljaku lähedal – asuva galerii Drifts asutas Jolanta Laurent 2022. aasta detsembris. Nimi viitab Kate Zambreno 2020. Aastal ilmunud romaanile ja galerii asutamist kujundanud juhtküsimustele – vormi otsingutele ja muutuste esteetikale. Drifts esindab peamiselt noori kunstnikke, selle programm keskendub kaasaegsuse küsimustele, mõtiskledes inimkonna ja tänapäevase loomeprotsessi üle. Driftsi näituseprogramm hõlmab tihedat koostööd kuraatoritega, teiste galeriide ja institutsioonidega ning osalemist kunstimessidel, et tagada globaalne perspektiiv. Galerii programm on pühendunud kunstnike loovusele ja kohandatud kogumispraktika edendamiseks.
Foto Tallinn 2026 raames esitleb Drifts valiku Leedu fotograafi Janina Sabaliauskaitė teostest. Fotosid on varem eksponeeritud tema 2023. aasta isikunäitusel „Trust“, mille kuraator oli Laima Kreivytė. Sabaliauskaitė fotodel loovad mõlemal pool kaamerat kohtuvad pilgud vastastikuse usalduse, toetuse ja läheduse; tema looming ulatub intiimsetest kväärinimeste portreedest kehamaastikeni. Nagu Laima Kreivytė kirjeldas: „Sabaliauskaitė vaatleb maad ja kaljusid mitte skulpturaalselt, vaid pigem mütoloogiliselt, rõhutades antropotseeni ajastu muutunud suhtumist: kui varem tähendas maa ressursse, siis tema fotodel on Maa jumalus, planeet, muld ja element. Need pildid on nagu Marija Gimbutase arheomütoloogia, James Lovelocki ja Lynn Margulise Gaia hüpoteesi ning ökoseksuaalsuse pioneeride Beth Stephensi ja Annie Sprinkle’i ideede kohtumine, kes muutsid maastikukunsti armastuseks Maa vastu.“
FOKU galerii
FOKU galerii (EE) on kaasaegsele fotograafiale ja kaamerapõhisele kunstile pühendatud galerii-showroom ja kohtumispaik Tallinna vanalinnas. FOKU galerii avati hüpikgaleriina 2024. aasta novembris, püsiva galeriina 2025. aasta veebruaris. Galerii aastaprogrammis on 4–5 näitust, publikusündmused ja lühiajalised satelliitnäitused. FOKU galerii, mida haldab Eesti Fotokunstnike Ühendus (FOKU), esitleb kaasaegseid kaamerapõhiseid praktikaid eri põlvkondadest ja karjäärietappidest kunstnikelt.
Foto Tallinn kunstimessil toob FOKU galerii kokku neli kunstnikku – Johanna Adojaani, Roman-Sten Tõnissoo, Tanja Muravskaja ja Tuukka Kaila –, kellel on erinev tundlikkus materjali, tasapinna, skaala, vaatamise ja fotograafilise representatsiooni suhtes. Nende teosed käsitlevad käelise töö, teadmiste edasiandmise, aeglase vaatamise ja habraste struktuuride erinevaid aspekte. Oma kunstipraktika erinevatel etappidel olevaid kunstnikke ühendab tähelepanelikkus vaatluse, peenete nihestuste, rütmide ja pingete suhtes.
ALMA &
ALMA & (LV), mis esindab nii tõusvaid tähti kui ka Läti kaasaegse kunsti püsitegijaid, asutasid 2005. aastal kunstnik Astrīda Riņķe ja kunstiajaloolane Ilva Krišane. Galerii programmis on hoolikalt valitud kunstnikud, kelle teosed uurivad Baltimaade ajaloolist pärandit ja nende endi sügavalt isiklikke mütoloogiaid.
Pärast kahtteist aastat Riia juugendstiilis kvartalis kolis galerii 2017. aastal elegantselt renoveeritud nõukogudeaegse modernismi hoonesse aadressil Tērbatas tänav 64. Siin tasakaalustavad näitused ja kunstiteosed hoone arhitektuurilisi vorme, samas kui tänavapoolsed klaasseinad võimaldavad näitusi vaadata nii päeval kui ka öösel. Galerii nimi on inspireeritud nõid Fénixi kurdist ja tummast tüdruksõbrast, kes on üks Alejandro Jodorowsky 1989. aasta psühholoogilise põneviku „Santa Sangre“ keskseid tegelasi. Filmis on Alma tugevusteks julgus, intuitsioon ja armastus.
Foto Tallinna messil esitleb ALMA kahe oma esindatud kunstniku töid. Kui Vika Eksta eksponeerib teoseid oma hiljutiselt näituselt „Funeral in Sloboda“ („Matused Slobodas“), siis Rasa Jansone – Läti kaasaegse kunsti juhtiv feministlik hääl – näitab teoseid kahelt isikunäituselt: „Your Foot on My Hand; Always, Raphael“ („Su jalg minu käel; Alati, Rafael“ ) (2024) ja „Jesus’ Little Sister“ („Jeesuse väike õde“) (2026).
