Tuukka Kaila (FI/EE, snd 1975) kasutab oma kunstnikupraktikas fotograafiat, teksti, heli ja kirjastamist, tema looming käsitleb aga abstraktsiooni, kestuse ja kontekstuaalsete muutuste küsimusi. Kaila jagab oma aega Helsingi stuudio ja kirjastuspraktika ning fotograafia professori ameti vahel Eesti Kunstiakadeemias, Tallinnas. Ta on ka 2016. aastal loodud Rooftop Pressi kirjastuse kaasasutaja.

Foto Tallinn kunstimessil eksponeeritud Kaila teosed põhinevad mitmetel levinud eeldustel fotograafilise kujutamise ja globaalsete teadmiste tarneahelate kohta. Siiditrüki tehnikas loodud teos näitab vigast meteoriidi 3D-skanneeringud, mis väidetavalt pärineb 2018. aasta kokkupõrkest Hiina Yunnani provintsis – meteoriitide andmebaasis loetletud kui Mangui. Sündmust kuvatakse nutitelefoni ekraanil .gif-failina ning see kannab nime eBay müüja kirjelduse järgi.

Kunstnikku esindab FOKU galerii.

Vika Eksta (LV, snd 1987) on Riias, Lätis elav kunstnik. Tehes kunstilist uurimistööd Ida-Euroopa elu kohta ja mõtiskledes ajaloolise trauma küsimuste üle, keskendub tema looming autobiograafilistele narratiividele ja eksistentsiaalsetele teemadele. Eksta töötab mitmete loominguliste lähenemisviisidega, kasutades nii fotograafiat, analoogfototöötlust, videot, performance’it kui audiovisuaalset arhiiviuuringut.

Foto Tallinnal eksponeeritud teostega meenutab Vika Eksta oma tädi kaotust – aga ka tema suhte algust fotograafiaga: „Umbes kaksteist aastat tagasi suri minu tädi Zoņa. Sel ajal olin ma alles hakanud pildistama ja olin lummatud Magnumi fotoagentuuri suurepärastest fotograafidest – enamasti prantsuse, juudi ja anglosaksi päritolu meestest. Dokumenteerides elu ja konflikte üle maailma, et luua agentuuri egiidi all uusi fotoseeriaid, saabusid Magnumi fotograafid sündmuskohale neutraalsete vaatlejatena; nad uurisid oma objektiivide kaudu välismaiseid draamasid ja lendasid seejärel lennukitega tagasi Pariisi, analüüsides kogutud kaadreid, otsides kõige õnnestunumaid kompositsioone. Mind haaras mõte, et minu missioon on samuti elu võimalikult objektiivselt jäädvustada. Relvastatud 35 mm kaamera ja mõne mustvalge Ilfordi filmiga, läksin oma tädi Zoņa matustele – mõeldes, kuidas Cartier-Bresson oleks seda võinud näha.“

Kunstnikku esindab ALMA & galerii.

Sarah Stone (UK/BE, snd 1994) omandas 2022. aastal Antwerpeni Kuninglikus Kaunite Kunstide Akadeemias fotograafia magistrikraadi, võites fotograafia osakonna auhinna. Tema töid on avaldatud väljaannetes theLIST, KAROO, .tiff, Der Greif, Subbacultcha ja Different Class. Stone on ise välja andnud kolm fotoraamatut ning tema töid on eksponeeritud platvormidel nagu ONBOARDS Biennale, .tiff FOMU-s (Antwerpeni Fotograafiamuuseum) ja Stieglitz19 galeriis.

Stone’i projekt „Pl. du Jeu de Balle“ on saanud nime ühelt Euroopa tuntuimalt kirbuturult, mis asub Brüsseli südames ning on tuntud ka kui Vossenplein või Vana Turg (Old Market). Tema analoogfotode fookuses on turu tekstuurid, materjalid, värvid ja esemete paigutus, mille teatud detaile ta suurendab ja seeläbi eraldab. Kui külastaja möödub, peatub või võtab imetlemiseks eseme, liigub Stone’i kompositsioon uutes suundades.

www.sarahstone.be

Mia Dudek (PL/PT, snd 1989) on Sosnowiecis, Poolas sündinud visuaalkunstnik. Tema kunstipraktika hõlmab fotograafiat ja installatsiooni, uurides arhitektuuri ja intiimsuse vahelist koosmõju. Tal on bakalaureusekraad Londoni Kommunikatsioonikolledžist ja magistrikraad Kuninglikust Kunstikolledžist. Praegu Lissabonis elav Dudek on eksponeerinud oma töid laialdaselt üle Euroopa; tema looming uurib mälu, identiteeti ja igapäevaseid kogemusi, mõtiskledes selle üle, kuidas need kujundavad meie arusaama ruumist ja kuuluvusest.

Mis juhtub majaga, kui mälu hakkab sellesse imbuma? Mia Dudeki projekt „Saturation“ („Küllastus“) käsitleb maja kui organismi, uurides hetke, mil struktuurid – arhitektuursed, vaimsed ja bioloogilised – jõuavad ülekoormuse piirini. „Süsteem jõuab seisundisse, kus see ei suuda enam endasse neelatud asju mahutada,“ kirjeldab ta. „Niiskus ei ole ainult materiaalne seisund, vaid aeglase imbumise, settimise ja destabiliseerumise protsess, mis paljastab pinna all peituva. Küllastumine ei anna märku hävingust, vaid transformatsioonist: liikumisest, mille kaudu allasurutu muutub taas nähtavaks, nagu trauma kehas või niiskus seina.“

miadudek.co.uk

Roman Korovin (LV, 1973–2026) oli Läti fotograaf ja maalikunstnik, keda tuntakse eelkõige mängulise ja iroonilise lähenemise poolest kujutiseloomele. Ta lõpetas Läti Kunstiakadeemia graafikaosakonna 1997. aastal. Oma karjääri jooksul avaldas Korovin kolm raamatut ning tema töid on eksponeeritud üle Euroopa ja USA. Tänapäeval leidub tema töid mitmes Läti avalikus kollektsioonis, aga ka mitmetes välismaistes erakogudes. 2025. aastal pälvis Korovin oma isikunäituse „Let’s Die Together“ („Sureme koos“) eest Daugavpilsi Rothko muuseumis Läti prestiižseima Purvītise kunstiauhinna. Ta sai Läti aasta fotograafiaauhinna (Latvian Annual Photography Award) nii 2006. kui ka 2007. aastal.

Nii tavaliste esemete kui igapäevaste stseenide kujutamise puhul iseloomustab Korovini fotosid süvitsiminev vaatlus, visuaalsed paradoksid ja peen huumorimeel. Tema seeriad on loodud vaimukate ja anekdootlikena: diptühhide või triptühhidena esitletud kujutised omandavad üksteisega suheldes uue tähenduse. Foto Tallinn messil esitleb Maksla XO valikut varem nägemata teoseid kahest Korovini seeriast: „Garden Close to the Sea“ („Aed mere lähedal“) ja „Paradise Garden“ („Paradiisiaed“).

Kunstnikku esindab Maksla XO galerii.

Saskia Reis (DE) on visuaalkunstnik ja kultuuriajakirjanik, kes elab Berliinis ja Baierimaal Saksamaal. Tema paberlõike tehnikas fotokollaažid uurivad inimlikku keerukust ja inimloomuse mitmemõõtmelisust. Reisil on Londoni Kunstiülikoolist kiitusega magistrikraad. Lisaks kunstipraktikale ja interdistsiplinaarsetele projektidele õpetab ta Hannoveri Rakendusteaduste ja Kunstide Ülikoolis ning juhendab Londoni Kunstiülikooli tudengeid. Ta on Berliinis asuva AFF Galerie liige.

Foto Tallinna messil esitleb Reis mitmekülgset valikut tänavastseene Kairost ja Aleksandriast, samuti varem eksponeerimata Egiptuse kunstnike ja loomeinimeste portreeseeriat – mõlemad on teostatud tema signatuurtehnikas. 2024. aasta stipendiumi saamise ajal pildistatud fotosid hakkas ta ümber töötlema 2025. aastal; tema teosed on trükitud fotopaberile, käsitsi skalpelliga välja lõigatud ning seejärel raamidesse paigutatud, võimaldades vaatajal avastada pinna all peituvaid kihte.

www.saskiareis.com

Tanja Muravskaja (EE, snd 1978) on eesti kunstnik, kelle looming keskendub identiteedi, sotsiaalsete piiride ning kollektiivse ja isikliku mälu küsimustele. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia, kus ta omandas nii bakalaureuse- kui ka magistrikraadi fotograafias. Muravskaja loominguline lähenemine heidab valgust psühholoogilistele teemadele, uurides sisemisi pingeid ja kuuluvuse mõisteid – nii individuaalsel kui ka sotsiaalsel tasandil.

Messil Foto Tallinn esitletav Muravskaja projekt „Aiad“ ammutab kontseptuaalseid vihjeid merevee pinnalt – optiliselt membraanilt, millel valgus, aeg ja kaugus muutuvad loetavaks. Peegelduse ja pimestava valgusega töötades käsitleb seeria vett reaalse materiaalse seisundina ja trükist pinnana, millel toimub tajuprotsess. Aia kujutamise asemel loovad kujutised hoopis vaatamiskeskkonna, tõstes foto esile objektina: selle materiaalsus, skaala ja vaatamistingimused saavad tähenduse keskmeks.

Kunstnikku esindab FOKU galerii.

Roman-Sten Tõnissoo (EE, snd 1989) on Tallinnas elav eesti kunstnik ja fotograaf. Tema loomingus on kesksel kohal spirituaalsuse ja eesmärgi otsimine tänapäeva ühiskonnas ning tema meediaülesed töömeetodid otsivad ruumilisi dialoogimomente – potentsiaaliga visualiseerida uusi perspektiive. Tõnissool on Eesti Kunstiakadeemiast bakalaureusekraad fotograafias ja magistrikraad kaasaegses kunstis. Lisaks õppis ta FAMUs: Praha etenduskunstide akadeemia filmi- ja televisioonikoolis.

„Nekya“ viitab Vana-Kreeka rituaalile, mis tähendas surnute hingede väljakutsumist, et neilt tuleviku kohta küsida. Tõnissoo projekt ammutab inspiratsiooni sellest traditsioonist: tema fotod moodustavad teekonna inimpsüühikasse, kujutades rahutuid, kuid samas transformeerivaid liminaalsuse hetki, mis asuvad kuskil loomise ja vägivaldse hävitamise vahel.

Kunstnikku esindab FOKU galerii.

Taavi Rekkaro (EE, snd 1988) on segatehnikas töötav kunstnik, kelle looming peegeldab intuitiivset dialoogi kujutava kunsti ja fotograafia vahel. Ühendades pilte füüsiliste materjalidega, püüab ta jäädvustada põgusate hetkede energiat, hägustades piire mälestuste ja eneseleidmise vahel. Rekkaro on oma töid eksponeerinud rahvusvahelistel näitustel ja kunstimessidel ning tema töid on avaldatud mitmetes rahvusvahelistes väljaannetes.

Foto Tallinn messil esitleb Rekkaro seeriat „fotoobjekte”, mis seavad kahtluse alla kunstiteose ja vaataja vahelise tavapärase interaktsiooni, muutes fotograafia millekski, mida puudutada, ja võimaldades lähedusel saada kogemuse osaks. Koos loovad teosed dialoogi distantsi ja intiimsuse, igapäevaste hetkede ja viiside vahel, kuidas me ühenduses püsime. 

Kunstnikku esindab Vasli Souza galerii.

Sofia Runarsdotter (SE, snd 1982) on Rootsi fotograaf ja kunstnik, kellel on kahekümneaastane kogemus dokumentaalfotograafia ja kujutava kunsti alal. Tema sotsiaalselt tundlik autobiograafiline looming uurib keha, identiteeti, vägivalda, klassiküsimusi ja Põhja-Rootsi maapiirkonda. Runarsdotter sai 2023. aastal Vera ja Gösta Agnekili stipendiumi ning nomineeriti 2024. aastal PHmuseumi naisfotograafide stipendiumile. Tema kliendid on olnud teiste hulgas The New York Times, Dagens Nyheter ja Rootsi avalik-õiguslik televisioon.

„Girl, Battle“ on pikaajaline sotsiaalselt tundlik projekt, mille juured peituvad ajas, mil Runarsdotter oli noorukist käsipallur Põhja-Rootsis. Lavastatud koostöö kaudu kunstniku kodulinna noorte naissportlastega uurib seeria täiskasvanuks saamise lävel tüdrukute elu, mida kujundavad distsipliin, intiimsus, surve ja vaikne vägivald. Analoogtehnikaid ja välku kasutades muudab Runarsdotter kokkupõrke, kaitse ja pühendumise hetked kujutisteks, mis meenutavad baroki- ja renessansimaale. Sportlased mõjuvad peaaegu monumentaalselt, hõljudes jõu ja haavatavuse vahel. Suurelt installeeritud kujutisi kogetakse nagu sakraalseid või piibellikke tableaux’sid, muutes spordi millekski rituaalseks, psühholoogiliseks ja sügavalt inimlikuks.

www.sofiarunarsdotter.com