Saskia Reis (DE) on visuaalkunstnik ja kultuuriajakirjanik, kes elab Berliinis ja Baierimaal Saksamaal. Tema paberlõike tehnikas fotokollaažid uurivad inimlikku keerukust ja inimloomuse mitmemõõtmelisust. Reisil on Londoni Kunstiülikoolist kiitusega magistrikraad. Lisaks kunstipraktikale ja interdistsiplinaarsetele projektidele õpetab ta Hannoveri Rakendusteaduste ja Kunstide Ülikoolis ning juhendab Londoni Kunstiülikooli tudengeid. Ta on Berliinis asuva AFF Galerie liige.

Foto Tallinna messil esitleb Reis mitmekülgset valikut tänavastseene Kairost ja Aleksandriast, samuti varem eksponeerimata Egiptuse kunstnike ja loomeinimeste portreeseeriat – mõlemad on teostatud tema signatuurtehnikas. 2024. aasta stipendiumi saamise ajal pildistatud fotosid hakkas ta ümber töötlema 2025. aastal; tema teosed on trükitud fotopaberile, käsitsi skalpelliga välja lõigatud ning seejärel raamidesse paigutatud, võimaldades vaatajal avastada pinna all peituvaid kihte.

www.saskiareis.com

Tanja Muravskaja (EE, snd 1978) on eesti kunstnik, kelle looming keskendub identiteedi, sotsiaalsete piiride ning kollektiivse ja isikliku mälu küsimustele. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia, kus ta omandas nii bakalaureuse- kui ka magistrikraadi fotograafias. Muravskaja loominguline lähenemine heidab valgust psühholoogilistele teemadele, uurides sisemisi pingeid ja kuuluvuse mõisteid – nii individuaalsel kui ka sotsiaalsel tasandil.

Messil Foto Tallinn esitletav Muravskaja projekt „Aiad“ ammutab kontseptuaalseid vihjeid merevee pinnalt – optiliselt membraanilt, millel valgus, aeg ja kaugus muutuvad loetavaks. Peegelduse ja pimestava valgusega töötades käsitleb seeria vett reaalse materiaalse seisundina ja trükist pinnana, millel toimub tajuprotsess. Aia kujutamise asemel loovad kujutised hoopis vaatamiskeskkonna, tõstes foto esile objektina: selle materiaalsus, skaala ja vaatamistingimused saavad tähenduse keskmeks.

Kunstnikku esindab FOKU galerii.

Roman-Sten Tõnissoo (EE, snd 1989) on Tallinnas elav eesti kunstnik ja fotograaf. Tema loomingus on kesksel kohal spirituaalsuse ja eesmärgi otsimine tänapäeva ühiskonnas ning tema meediaülesed töömeetodid otsivad ruumilisi dialoogimomente – potentsiaaliga visualiseerida uusi perspektiive. Tõnissool on Eesti Kunstiakadeemiast bakalaureusekraad fotograafias ja magistrikraad kaasaegses kunstis. Lisaks õppis ta FAMUs: Praha etenduskunstide akadeemia filmi- ja televisioonikoolis.

„Nekya“ viitab Vana-Kreeka rituaalile, mis tähendas surnute hingede väljakutsumist, et neilt tuleviku kohta küsida. Tõnissoo projekt ammutab inspiratsiooni sellest traditsioonist: tema fotod moodustavad teekonna inimpsüühikasse, kujutades rahutuid, kuid samas transformeerivaid liminaalsuse hetki, mis asuvad kuskil loomise ja vägivaldse hävitamise vahel.

Kunstnikku esindab FOKU galerii.

Taavi Rekkaro (EE, snd 1988) on segatehnikas töötav kunstnik, kelle looming peegeldab intuitiivset dialoogi kujutava kunsti ja fotograafia vahel. Ühendades pilte füüsiliste materjalidega, püüab ta jäädvustada põgusate hetkede energiat, hägustades piire mälestuste ja eneseleidmise vahel. Rekkaro on oma töid eksponeerinud rahvusvahelistel näitustel ja kunstimessidel ning tema töid on avaldatud mitmetes rahvusvahelistes väljaannetes.

Foto Tallinn messil esitleb Rekkaro seeriat „fotoobjekte”, mis seavad kahtluse alla kunstiteose ja vaataja vahelise tavapärase interaktsiooni, muutes fotograafia millekski, mida puudutada, ja võimaldades lähedusel saada kogemuse osaks. Koos loovad teosed dialoogi distantsi ja intiimsuse, igapäevaste hetkede ja viiside vahel, kuidas me ühenduses püsime. 

Kunstnikku esindab Vasli Souza galerii.

Sofia Runarsdotter (SE, snd 1982) on Rootsi fotograaf ja kunstnik, kellel on kahekümneaastane kogemus dokumentaalfotograafia ja kujutava kunsti alal. Tema sotsiaalselt tundlik autobiograafiline looming uurib keha, identiteeti, vägivalda, klassiküsimusi ja Põhja-Rootsi maapiirkonda. Runarsdotter sai 2023. aastal Vera ja Gösta Agnekili stipendiumi ning nomineeriti 2024. aastal PHmuseumi naisfotograafide stipendiumile. Tema kliendid on olnud teiste hulgas The New York Times, Dagens Nyheter ja Rootsi avalik-õiguslik televisioon.

„Girl, Battle“ on pikaajaline sotsiaalselt tundlik projekt, mille juured peituvad ajas, mil Runarsdotter oli noorukist käsipallur Põhja-Rootsis. Lavastatud koostöö kaudu kunstniku kodulinna noorte naissportlastega uurib seeria täiskasvanuks saamise lävel tüdrukute elu, mida kujundavad distsipliin, intiimsus, surve ja vaikne vägivald. Analoogtehnikaid ja välku kasutades muudab Runarsdotter kokkupõrke, kaitse ja pühendumise hetked kujutisteks, mis meenutavad baroki- ja renessansimaale. Sportlased mõjuvad peaaegu monumentaalselt, hõljudes jõu ja haavatavuse vahel. Suurelt installeeritud kujutisi kogetakse nagu sakraalseid või piibellikke tableaux’sid, muutes spordi millekski rituaalseks, psühholoogiliseks ja sügavalt inimlikuks.

www.sofiarunarsdotter.com

Naguel Rivero (AR/FR) on Argentina visuaalkunstnik, kes elab Pariisis, Prantsusmaal. Ta on õppinud filmitegemist Córdoba Riiklikus Ülikoolis Argentinas. Tema looming hõlmab fotograafiat, videokunsti ja installatsiooni, läbi mille uurib ta sotsiaal-poliitilisi reaalsusi dokumentaalfilmi ja ilukirjanduse vahel. Rivero töid on eksponeeritud institutsioonides nagu Villa Noailles ja Hayward Gallery. Hiljuti võitis ta auhinna 2026. aasta MIA fotomessil.

Foto Tallinn kunstimessil uurib Rivero looming „hädaolukorra ontoloogia” (emergency ontology) mõistet, mis viitab improvisatsiooni kunstile kasinates oludes. N.E.P.A. projekt – mis tähendab Nada Es Perfecto Aquí (Miski Pole Siin Täiuslik) – sai alguse Córdobas asuvast eksperimentaallaborist. Kasutades dokumentaalfilmi ja poolfiktiivse lavastuse hübriidmetoodikat, dokumenteerib Rivero Argentina filosoofiat „atamos con alambre” (kõige traadiga sidumine), muutes mitteametlikud linnalahendused spontaanseteks skulptuurideks. Kunstniku jaoks seab see Ladina-Ameerikast pärit visuaalne grammatika kahtluse alla püsivuse ja täiuslikkuse mõisted ning samas resoneerub see ebakindlates tingimustes loomise aktiga, muutes piirangud ümber väärtuslikeks refleksioonivahenditeks.

www.naguelrivero.net

Sauli Sirviö (FI, snd 1980) on Soome kunstnik, kelle peamised töömeetodid on välitööd ja arhiveerimine. Tema loodud arhiivid hõlmavad publikatsioone, fotosid ja ulatuslikku valikut leitud esemeid. Viimase kahe aastakümne jooksul on Sirviö uurinud kadunud paikade ja ruumide ajalugu, lagunenud infrastruktuuri, digitaalse- ja analoogmaailma kokkupuutepunkte ning kadunud või osaliselt rikutud teavet. Tema töös on eriline rõhk objektide ja ruumide vastastikmõjul.

Fotoinstallatsioon „Blueprint IX“ koosneb moodulite seeriast – fototeostest –, mille visuaalne sisu tuleneb korduvatest postindustriaalse maastiku külastustest mitmeaastase välitöö käigus. Messil keskendub Sirviö projekt mahajäetud juhtimisruumidele, mida kunagi kasutati tehasemasinate või infrastruktuuri käitamiseks ja ühenduse hoidmiseks välismaailmaga.

Kunstnikku esindab SIC galerii.

MAREUNROL’S (LV, snd 1982) on Riias tegutsev interdistsiplinaarne kunstnike duo, koosseisus Mārīte Mastiņa-Pēterkopa ja Rolands Pēterkops, kes mõlemad töötavad kujutava kunsti, moe, installatsiooni, heli ja performance’i valdkondades. Nende praktika ühendab maagilise realismi, narratiivi ja kriitilise refleksiooni, laiendades moe mõistet selle funktsionaalsest rollist kaugemale. Duo on eksponeerinud oma töid rahvusvaheliselt, esindades Lätit 61. Veneetsia biennaalil 2026. aastal.

Teoses „Invisible Sounds, Imaginary Scenes“ mõtiskleb MAREUNROL’S identiteedi, meedia mõju ja selle üle, kuidas infofragmentide üleküllus kujundab kaasaegset teadvust. Korduv linnumotiiv viitab nii haprusele kui ka lootusele, küsides, kas meil on veel ruumi vaikusele, refleksioonile ja tõele.

Kunstnikku esindab ISSP galerii.

Kincsõ Bede (HU/RO, snd 1995) on Ungari juurtega rumeenia kunstnik, kes kasvas üles väikeses linnas Transilvaanias, Rumeenias. Teda paelub oma kodumaa kommunistlik minevik, juhi Nicolae Ceaușescu võim, julgeolekuagentuuri Securitate teostatav kontroll ja see, kuidas ajalugu põlvest põlve edasi kandub. Kincsõ omandas fotograafia magistrikraadi Moholy-Nagy’i Kunsti- ja Disainiülikoolis Budapestis. Viimaste aastate jooksul on ta pälvinud auhindu arvukates talendiprogrammides.

„Kolm värvi, mida ma selles maailmas tean“ on intiimne mustvalge fotoseeria, mis uurib päritud identiteeti, naiselikkust ja kultuurilist mälu. Lavastatud stseenide ja sümboolsete žestide kaudu mõtiskleb Bede põlvkondadevaheliste emotsionaalsete sidemete üle, paljastades, kuidas isiklik ajalugu ja traditsioonid kujundavad enesetaju muutuvas kaasaegses kontekstis. Töösolevas „Anikó“ seerias keskendub kunstnik enda jaoks olulistele keskealistele naistele, laiendades dialoogi põlvkondade vahel veelgi.

Kunstnikku esindab TOBE galerii.

Janina Sabaliauskaitė (LT/UK, snd 1991) on fotograaf ja vabakutseline kuraator, kes elab ja töötab Inglismaal ning Leedus. Tema loomingut iseloomustab intiimne, feministlik pilk, mis uurib keha, kväärsuhteid, identiteeti, seksuaalsust ja puuet. Sabaliauskaitė töid on eksponeeritud institutsioonides nagu Eesti Kunstimuuseum (Kumu) Tallinnas; Middlesbrough’ Kaasaegse Kunsti Instituut (MIMA); Radvila Palee Kunstimuuseum Vilniuses; Fondation Fiminco Romainville’is; ParisPhoto Pariisis; Läti Rahvuslik Kunstimuuseum Riias; ja Põhjala Kaasaegse Kunsti Galerii Sunderlandis.

Foto Tallinnal näitab Sabaliauskaitė seeriat, mida esmakordselt eksponeeriti tema isikunäitusel „Trust“, mis toimus Drifts galeriis 2023. aastal. Kunstnik näeb oma teoseid enama kui pelgalt kujutistena, tema jaoks moodustavad need omamoodi „inimese ja maa kehalise kooseksisteerimise“. Nagu kirjeldas näituse „Trust“ kuraator Laima Kreivytė: „Sabaliauskaitė suhtub maasse ja kivimitesse mitte skulpturaalselt, vaid pigem mütoloogiliselt, rõhutades antropotseeni ajastul muutunud suhtumist. Kui varem tähendas maa ressursse, siis tema fotodel on Maa jumalus, planeet…“

Kunstnikku esindab galerii Drifts galerii.