Joosep Kivimäe (EE, snd 1994) on Tallinnas elav visuaalkunstnik ja fotograaf. Oma loomingus uurib ta tarbimisühiskonda iseloomustavaid struktuure, keskendudes infoajastu avaliku ja privaatse sfääri hägustele piiridele ning uurides inimeste ja tehnoloogia vahelist suhet. Kivimäe eelseisvate näituste hulka kuuluvad grupinäitus „Play“ Fotografiska Tallinnas, samuti näitused Oulus, Soomes ja Punctum Galeriis, Tallinnas.

Foto Tallinn messil esitleb Kivimäe valikut teoseid mitmest seeriast – nii hiljutistest kui ka käimasolevatest –, mis uurivad tarbimisühiskonna struktuure, inimeste ja tehnoloogia vahelist suhet ning Läänemere rolli transpordikoridorina.

Kunstnikku esindab Punctum galerii.

Kristina Õllek (EE, snd 1989) on visuaalkunstnik, kes töötab nii fotograafia, video kui installatsiooniga. Eesti Kunstiakadeemias hariduse saanud Kristina Õllek uurib oma praktikas veeökosüsteeme, geoloogilist ainet ja inimese poolt muudetud keskkonda. Ta on eksponeerinud oma töid laialdaselt üle Euroopa, sealhulgas Dulwich Picture Gallerys, Balti Kaasaegse Kunsti Keskuses ja Sopoti Riiklikus Kunstigaleriis, ning tema töid leidub ka suuremates avalikes kollektsioonides.

Foto Tallinn messil esitleb Õllek oma hiljutist seeriat alumiiniumil tinditrükke, millel on pigmenteeritud savi ja kärgstruktuurid. Seda seeriat on varem eksponeeritud näitusel „For All At Last Return“ Newcastle’i Balti Kaasaegse Kunsti Keskuses. Teosed puudutavad mangaanisõlmede – mineraalide, mis on võimelised hapnikku tootma ilma päikesevalguseta – tekitatud „tumeda hapniku“ avastamist, käsitledes samal ajal süvamere kaevandamise eetilisi küsimusi ja keskkonnamõjusid.

Kunstnikku esindab Kogo galerii.

Jói Kjartans (IS/NO, snd 1983) on Reykjavikist, Islandilt pärit fotograaf, kes elab Oslos, Norras. Tema töid on eksponeeritud rahvusvaheliselt festivalidel nagu Oslo Negativ, The Nordic Light, Landskrona fotofestival ja The Iceland Photo Festival – ning tema pilte on avaldanud väljaanded nagu Dazed, The Observer, VICE Magazine, Men’s Health USA ja Bloomberg Business News. Kjartans on ise avaldanud kaks fotoraamatut ning peagi ilmub ka kolmas. Tema fotod leiab ka Norwegian Journal of Photography seitsmendast numbrist, mis esitleb fotograafe, kes töötavad traditsioonilise pressifotograafia ja kunstifotograafia vahel.

Kjartansi pikaajaline seeria „Huldufólk“ jäädvustab kunstniku Islandi „varjatud inimeste” (hidden people) otsinguid. Islandi folklooris nimetatakse nii üleloomulikke olendeid, kes väidetavalt elavad looduses. Seeria esmaesitlus näitusepinnal toimub Foto Tallinn 2026 kunstimessil. Mentorite Bieke Depoorteri ja Peter van Agtmaeli juhendamisel arendati projekti kahe aasta jooksul ajakirja Norwegian Journal of Photography #7 jaoks, mille kirjastas 2026. aastal Journal Photobooks.

www.joi.is

Līga Spunde (LV, snd 1990) on visuaalkunstnik, kes töötab digitrüki, video ja installatsiooniga. Spunde on lõpetanud Läti Kunstiakadeemia ning ühendab oma loomingus digitaalse esteetika spekulatiivse fiktsiooniga, et uurida visuaalkultuuri ja sümboolsete koodide kaudu tänapäeva emotsionaalseid seisundeid. Ta on eksponeerinud oma töid rahvusvaheliselt, sealhulgas MMCA Changdongis Soulis; MO muuseumis Vilniuses; ja Survival Kit 15-l Riias. Tema töid leidub nii avalikes kui ka erakogudes.

Messil presenteerib Kogo galerii valikut teoseid mitmetest Spunde varasematest projektidest. Nende hulgas on seinaskulptuur „Still Life with Computer Mouse“( „Natüürmort arvutihiirega“) – mis esmakordselt valmis Riia fotobiennaali jaoks ning on visuaalne allegooria tänapäeva elu järeleandmatust tempost ja selle mõjust vaimsele tervisele. Skulptuurid „The Pin“ seeriast käsitlevad tänapäeva ebastabiilsuse küsimusi, samas kui digitaalne joonistus „User I“ mõtestab „digitaalse põliselaniku“ ümber kui uue kuju saanud kaasaegse maadeavastaja.

Kunstnikku esindab Kogo galerii.

MAREUNROL’S (LV, snd 1982) on Riias tegutsev interdistsiplinaarne kunstnike duo, koosseisus Mārīte Mastiņa-Pēterkopa ja Rolands Pēterkops, kes mõlemad töötavad kujutava kunsti, moe, installatsiooni, heli ja performance’i valdkondades. Nende praktika ühendab maagilise realismi, narratiivi ja kriitilise refleksiooni, laiendades moe mõistet selle funktsionaalsest rollist kaugemale. Duo on eksponeerinud oma töid rahvusvaheliselt, esindades Lätit 61. Veneetsia biennaalil 2026. aastal.

Teoses „Invisible Sounds, Imaginary Scenes“ mõtiskleb MAREUNROL’S identiteedi, meedia mõju ja selle üle, kuidas infofragmentide üleküllus kujundab kaasaegset teadvust. Korduv linnumotiiv viitab nii haprusele kui ka lootusele, küsides, kas meil on veel ruumi vaikusele, refleksioonile ja tõele.

Kunstnikku esindab ISSP galerii.

Kincső Bede (HU/RO, snd 1995) on Ungari juurtega rumeenia kunstnik, kes kasvas üles väikeses linnas Transilvaanias, Rumeenias. Teda paelub oma kodumaa kommunistlik minevik, juhi Nicolae Ceaușescu võim, julgeolekuagentuuri Securitate teostatav kontroll ja see, kuidas ajalugu põlvest põlve edasi kandub. Kincsõ omandas fotograafia magistrikraadi Moholy-Nagy’i Kunsti- ja Disainiülikoolis Budapestis. Viimaste aastate jooksul on ta pälvinud auhindu arvukates talendiprogrammides.

„Kolm värvi, mida ma selles maailmas tean“ on intiimne mustvalge fotoseeria, mis uurib päritud identiteeti, naiselikkust ja kultuurilist mälu. Lavastatud stseenide ja sümboolsete žestide kaudu mõtiskleb Bede põlvkondadevaheliste emotsionaalsete sidemete üle, paljastades, kuidas isiklik ajalugu ja traditsioonid kujundavad enesetaju muutuvas kaasaegses kontekstis. 

„The Art of Pista“ kujutab peamiselt kunstniku isiklikke kogemusi ning seda sageli keerukate ja konfliktirohkete suhete kaudu tema vanavanemate vahel. Jäädvustatu avab samal ajal ka laiemaid tahke fotograafia võimaluste, piiratuse ja vastutuse üle võimaldades neil teemadel laiemalt mõtiskleda.

Kunstnikku esindab TOBE galerii.

Janina Sabaliauskaitė (LT/UK, snd 1991) on fotograaf ja vabakutseline kuraator, kes elab ja töötab Inglismaal ning Leedus. Tema loomingut iseloomustab intiimne, feministlik pilk, mis uurib keha, kväärsuhteid, identiteeti, seksuaalsust ja puuet. Sabaliauskaitė töid on eksponeeritud institutsioonides nagu Eesti Kunstimuuseum (Kumu) Tallinnas; Middlesbrough’ Kaasaegse Kunsti Instituut (MIMA); Radvila Palee Kunstimuuseum Vilniuses; Fondation Fiminco Romainville’is; ParisPhoto Pariisis; Läti Rahvuslik Kunstimuuseum Riias; ja Põhjala Kaasaegse Kunsti Galerii Sunderlandis.

Foto Tallinnal näitab Sabaliauskaitė seeriat, mida esmakordselt eksponeeriti tema isikunäitusel „Trust“, mis toimus Drifts galeriis 2023. aastal. Kunstnik näeb oma teoseid enama kui pelgalt kujutistena, tema jaoks moodustavad need omamoodi „inimese ja maa kehalise kooseksisteerimise“. Nagu kirjeldas näituse „Trust“ kuraator Laima Kreivytė: „Sabaliauskaitė suhtub maasse ja kivimitesse mitte skulpturaalselt, vaid pigem mütoloogiliselt, rõhutades antropotseeni ajastul muutunud suhtumist. Kui varem tähendas maa ressursse, siis tema fotodel on Maa jumalus, planeet…“

Kunstnikku esindab galerii Drifts galerii.

Krista Mölder (EE, snd 1972) on eesti kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Oma töös kasutab  ta peamiselt analoogfotograafiat ning tema projektid käsitlevad visuaalse representatsiooni küsimusi. Mölderi looming keerleb sageli duaalsuste ja erinevate jõudude keerulise koosmõju ümber, jäädvustades olukordade ja keskkondade keerukat tasakaalutust, mis esmapilgul võivad tunduda stabiilsed. Nende olukordade visuaalsest ahvatlusest paelutuna püüab Mölder kujutada nende potentsiaali – ja neid iseloomustavat tahtmatut liikumist või voolavust.

Mölderi jaoks häirib fotograafia ajutist või põgusat, fikseerides hetki – „grimassi enne naeratust, peatatud lainet, õhus hõljuvat jooksjat“. Püüdes jäädvustada vahepealset, seab tema looming Foto Tallinn messil kahtluse alla staasise, paljastades pinge liikumise ja liikumatuse või nähtava ja varjatu vahel.

Kunstnikku esindab Temnikova & Kasela galerii.

Johanna Adojaani (EE, snd 1996) inspireerivad abstraktne ja maagiline mõtlemine, inimkogemuse intiimsed aspektid ning inimkäitumise bioloogilised ja sotsiaalsed mõjutegurid. Tal on nii bakalaureuse- kui ka magistrikraad kunstifotograafia erialal Antwerpeni Kuninglikust Kunstiakadeemiast Belgias. Adojaan töötab fotograafi, graafilise disaineri, illustraatori, kasutatud kaupade müüjana ja keraamikuna.

Foto Tallinn kunstimessil koosneb Adojaani väljapanek 16 mustvalgest fotost, mis on tehtud Hiinas, Jingdezhenis ning mis on kantud poolläbipaistvatele portselanplaatidele. Fotod ja nende „kandjad“ on sündinud samas keskkonnas – maailma portselanipealinnas, mis on sajandeid kujundanud keraamikatootmist, kombeid ja kultuuri. Kunstniku õrnad kujutised koos portselani haprusega kutsuvad vaatajat mõtisklema ja jälgima mitmesuguseid tööprotsesse, rütme, peeneid nihkeid ja materjalide järkjärgulist kulumist.

Kunstnikku esindab FOKU galerii.

Maria Kapajeva (EE/UK, snd 1976) on kunstnik, kes töötab nii Ühendkuningriigis kui ka Eestis. Kapajeva on üks kunstnikupalga saajatest (perioodil 2026‒2028) ja ta pälvis 2025. aasta Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Kapajeval on aktiivne rahvusvaheline näitusetegevus ning tema teosed kuuluvad Kiasma kaasaegse kunsti muuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kollektsioonidesse. Tema multidistsiplinaarne praktika käsitleb identiteeti ja soolist võrdõiguslikkust, tuues sageli esile perifeerseid lugusid.

Kapajeva Foto Tallinn messil esitletavad teosed kuuluvad suuremasse projekti „Minu osad, mitte“, mis käsitleb kväärkehade (queer bodies) nähtavust ja naiste meditsiinilisi kogemusi. Enne preventiivset topeltmastektoomiat lõi Kapajeva arvukalt kujutisi, trükke ja valandeid oma rindadest, et säilitada mälestust sellest, mis kunagi oli. Hiljem abstraheeriti need pildid uuele territooriumile – kehast eraldatuna, fragmenteeritult, justkui paberipurustajaga tükkideks lõigatud. Olles üles kasvanud kväärnaisena, kes „unistas rindateta olemisest“, võimaldab projekt Kapajeval mõtiskleda oma sisemise konflikti üle – paradoksaalsel kombel täitus tema unistus vähki ennetava operatsiooni abil.

Pärast ennetavat operatsiooni hakkas Maria Kapajeva töötama saviga, luues rippuvaid kellakujulisi skulptuure, mis on vormitud enne operatsiooni tema enda rindade järgi („Vaikuse muundumine“ 2025–…). Savi taktiilsus ja kellade helisemise võimalus annavad skulptuuridele hääle, võimaldades neil murda rinnavähi ja ennetava ravi kogemusi ümbritsevat vaikust.

Installatsioon on pidevas arengus ning täieneb teistegi naiste kehadest valmistatud vormidega. Kunstnik kutsub osalema ja endaga otse ühendust võtma naisi, kes on kogenud või läbimas rinnavähi ravi, ennetava operatsiooni ja ka neid, kelle lähedased on rinnavähiga kokku puutunud ning soovivad kunstiteoses osaleda. Igast vormist saab kell, mis panustab erinevatest kehadest ja kogemustest koosnevasse kunstiteosesse.

www.mariakapajeva.com