Elena Kristofor (UA/AT, snd 1983) on visuaalkunstnik Odessast, Ukrainast, kes elab nüüd Viinis, Austrias. Töötades fotograafia, installatsiooni ja kohaspetsiifiliste sekkumistega, uurib ta inimtegevuse jälgi maastikus, käsitledes võõrapärasuse, nihestatuse ja identiteedi mõisteid. Viini Kaunite Kunstide Akadeemias ja Viini Tehnikaülikoolis õppinud Kristofori looming ühendab fotograafilisi, joonistatud ja skulpturaalseid elemente. Tema töid on eksponeeritud rahvusvaheliselt, sealhulgas Kiievi biennaalil ja Lentos kunstimuuseumis Linzis. 2025. aastal pälvis ta Austria kunsti vilistlaspreemia.
Messil esitleb Kristofor haaravat installatsiooni, mis uurib pelargooni õite (geranium) radikaalset ambivalentsust. Universaalselt kasutatakse pelargooni sageli kodu ja julgeoleku sümbolina; kunstniku kodumaal on selle tähendus vägivaldselt ümber pööratud, Vene kamikaze-droonid hävitavad tsiviilinfrastruktuuri kogu Ukrainas küünilise koodnime „Geran-2“ all.
Kristofori installatsiooni keskmes on 10-meetrine lõuend, mis laiub seinalt põrandani ja on värvitud haamriga purustatud pelargoonide orgaaniliste jälgedega, mis on metafooriks purustatud kodule. Ülal on raamitud seeria sõjaeelse Ukraina õhufotosid, millele on kihiti lisatud kurkumiprindid, mille klaasile on graveeritud sõjaväe rindejoone jäljed.
