Vaid kolmel päeval, 18.-20. septembril toimub Kai kunstikeskuses Eesti ainus kunstimess Foto Tallinn 2026, mis toob kunstipublikuni rahvusvahelise žürii poolt valitud kaasaegse fotokunsti paremiku 15 riigist. Esindatud on 45 kunstniku looming ja enamik kunstnikke ja galeriste on kohapeal teoseid tutvustamas. Toimub kunstikogujatele suunatud eriprogramm ning 15 sündmusest koosnev publikuprogramm mitmekülgsete tuuride, arutelude ja vestlustega.
Foto Tallinn 2026 avamisõhtul kuulutati välja Artproofi produktsioonipreemia laureaat, kelleks osutus Sarah Stone. Pikaaegne kaasaegse kunsti toetaja Sunly valis nende kunstikogusse välja teosed Sigrid Viiri (Temnikova ja Kasela galerii) ning Līga Spunde (Kogo galerii) loomingust.
Vaid kolmel päeval, reedest pühapäevani toimuval kaasaegse kunsti suursündmusel, iga kahe aasta tagant toimuval Foto Tallinnal, saab publik läbilõike viimaste aastate fotokunsti suundadest, selle paremikust, kohtuda kunstnike ja valdkonna professionaalidega ning kaasa rääkida kaasaegse kunsti hetkeseisu ja tuleviku potentsiaali hinnates. Üle kahesaja eriilmelise kunstiteose, kunstnikud ja galeristid 15 riigist ning mitmekülgne publikuprogramm on publikule avatud 18.-20. septembrini Kai kunstikeskuses. Anna Tellgren Moderna Museet’ist, Sara Giuliattini, Stella ja Tõnu Runnel, Priit Lepasepp, Lilian Hiob-Küttis, Sakari Tervo, Kadi-Ell Tähiste ja Monika Kallas-Anton on mõned nimed Foto Tallinn 2026 publikuprogrammi 15 sündmusel esinevatest kaasaegse kunsti ekspertidest ning kunstikogujatest.
Eesti ainus kunstimess Foto Tallinn toimub üle aasta ja tänavu juba 12ndat korda. Rekordarvu kandideerijate hulgast valis rahvusvaheline žürii välja 16 kunstigaleriid ja 15 individuaalselt kandideerinud kunstnikku, kokku saab messil näha 45 kunstniku teoseid 15 riigist.
Foto Tallinn 2026 žüriisse kuulusid Anna Tellgren (Moderna Museet, Stockholm), Jeppe Ugelvig (New York), Margot Samel (New York), Sara Giuliattini (Polycopies, Pariis) ja Foto Tallinn 2026 kunstiline juht Lilian Hiob-Küttis.
Foto Tallinn 2026 kunstimessil osalevad kunstigaleriid ja nende esindatavad kunstnikud: ALMA & (LV): Rasa Jansone (LV), Vika Eksta (LV); ASNI (LV): Agate Tūna (LV); Drifts (LT): Janina Sabaliauskaitė (LT/UK); FOKU Gallery (EE): Johanna Adojaan (EE), Roman-Sten Tõnissoo (EE), Tanja Muravskaja (EE), Tuukka Kaila (FI/EE); Gallery Halmetoja (FI): Antti J. Leinonen (FI), Elina Brotherus (FI); Helsinki Contemporary (FI): Emma Sarpaniemi (FI); ISSP Gallery (LV): MAREUNROL’S (LV), Rūta Kalmuka (LV); Kogo Gallery (EE): Kristina Õllek (EE), Līga Spunde (LV); Maksla XO (LV): David Penny (UK), Roman Korovin (LV); Punctum Gallery (EE): Joosep Kivimäe (EE), Kristine Krauze-Slucka (LV); SIC (FI): Sauli Sirviö (FI); Temnikova & Kasela Gallery (EE): Flo Kasearu (EE), Krista Mölder (EE), Sigrid Viir (EE); Helsingi Kunstiakadeemia / Uniarts Helsinki (FI): Ananya Tanttu (FI), Diana Luganski (FI), Erkki Huilla (FI); TOBE Gallery (HU): Kincső Bede (RO); Tütar Gallery (EE): Dénes Farkas (EE/HU); Vasli Souza (NO): Hilla Kurki (FI), Taavi Rekkaro (EE). Ning individuaalselt kandideerinud kunstnikud: Bob Bicknell-Knight (UK/EE), Elena Kristofor (UA/AT), Francesca Marengo (IT/UK), Gedvile Tamosiunaite (LT/DE), Jói Kjartans (IS/NO), Liina Leo (EE), Maria Kapajeva (EE/UK), MAryam Touzani (MA/NL), Mia Dudek (PL/PT), Naguel Rivero (AR/FR), Paul Kuimet (EE), Sarah Stone (UK/BE), Saskia Reis (DE), Sofia Runarsdotter (SE), Thordis Wolf (AT).
Foto Tallinn 2026 on avatud 18.-20. septembrini Kai kunstikeskuses iga päev alates kell 11.00. Lisainfo ja publikuprogramm: www.fototallinn.ee
Publikuprogramm:
REEDE, 18 september 2026
11.00 – 19.00 Foto Tallinn 2026 on avatud
13.00 Vestlus kunstnikuga: Artproofi produktsioonipreemia laureaat 2026 (inglise keeles). Moderaator Hedi Jaansoo (EE), laureaat Sarah Stone (UK/BE).
14.00 Messituur (eesti keeles) & välkvestlus kunstnikuga (eesti keeles). Tuuri juhib Sabina Ummelas (EE), kunstnik Tanja Muravskaja (EE), esindab FOKU galerii.
16.00 FOKU esitleb: Portselanplaadid, tardunud kellad ja jagatud ruum (inglise keeles). Moderaator Hedi Jaansoo (EE); panelistid Bob Bicknell-Knight (EE/UK), Erkki Huilla (FI), esindab Helsingi Kunstiakadeemia, Johanna Adojaan (EE), esindab FOKU galerii.
17.00 Kuraatorituur (eesti keeles) & välkvestlus kunstnikuga (inglise keeles). Kuraator
Lilian Hiob-Küttis (EE), kunstnik Emma Sarpaniemi (FI), esindab Helsinki Contemporary.
18.00 Uued suunad, vanad küsimused: kaasaegne kunst Balti- ja Põhjamaades (inglise keeles). Moderaator Sakari Tervo (FI), Pitted Dates. Panelistid: Elīna Drāke (LV), ASNI; Liina Leo (EE), Gedvilė Tamošiūnaitė (LT/DE).
LAUPÄEV, 19 september 2026
11.00 – 19.00 Foto Tallinn 2026 on avatud
12.00 Erituur. Kunst koju: isiklik vaade kogumisele (eesti keeles). Vestlevad ja tuuri juhivad
Stella Runnel (EE) ja Tõnu Runnel (EE).
13.00 Kuraatorituur (inglise keeles) & välkvestlus kunstnikuga (eesti keeles). Kuraator Lilian Hiob-Küttis (EE), kunstnik Kincső Bede (HU/RO), esindab TOBE galerii.
14.00 Era- ja korporatiivkogujad: kunst kui investeering, identiteedi osa või pärandi loomine? (eesti keeles). Moderaator Taivi Koitla (EE). Panelistid Monika Kallas-Anton (EE), SEB ja Priit Lepasepp (EE), Sunly.
15.00 Kunstikogumise ABC ja erituur ELLELLiga (eesti keeles). Vestlevad ja tuuri juhivad
Kadi-Ell Tähiste (EE) ja Lilian Hiob-Küttis (EE). Tuurile järgneb kunstikogujatele suunatud rakenduse Artopia tutvustus, mida esitlevad asutajad Iida Kaisa Urm ja Maria-Elisabeth Lootus.
16.00 Mida teeb muuseum fotoga? (inglise keeles). Moderaator Indrek Grigor (EE), Tartu Kunstimuuseumist usutleb Anna Tellgreni (SE), Moderna Museet.
17.00 Messituur (eesti keeles) & välkvestlus kunstnikuga (inglise keeles). Tuuri juhib Sabina Ummelas (EE), kunstnik Sofia Runarsdotter (SE).
PÜHAPÄEV, 20 september 2026
11.00 – 18.00 Foto Tallinn on avatud
12.00 Kuraatorituur (eesti keeles) & välkvestlus kunstnikuga (inglise keeles). Kuraator
Lilian Hiob-Küttis (EE), kunstnik Janina Sabaliauskaitė (LT/UK), esindab Drifts galerii.
14.00 Fotoraamatute erituur: valik raamatuid Foto Tallinna kunstnikelt (inglise keeles). Vestleb ja tuuri juhib Sara Giuliattini (IT/FR), Polycopies.
15.30 Elastsuse eelised: Põhja- ja Baltimaade positsioneerimine rahvusvahelisel kunstiturul (inglise keeles). Moderaator Šelda Puķīte (LV/EE), Kogo galerii. Panelistid: Iveta Gabaliņa (LV), ISSP galerii; Katja Räisänen (FI), Helsinki Contemporary; Mailis Timmi (EE), Tütar galerii.
16.30 Messituur (eesti keeles) & välkvestlus kunstnikuga (eesti keeles). Tuuri juhib Sabina Ummelas (EE), kunstnik Sigrid Viir (EE), esindab Temnikova & Kasela galerii.
Foto Tallinn on iga kahe aasta tagant toimuv rahvusvaheline kunstimess, mis esitleb tippekspertidest koosneva žürii poolt valitud kunstnike ja galeriide esindatud loomingut, tuues publikuni uusima kaasaegse fotokunsti ning pakkudes kunstikogujatele ja kunstihuvilistele võimalust tutvuda uute teoste, uute ideede ja kunstnike endiga. Foto Tallinn – fotokunsti tulevikku kujundades.
Messi korraldavad Foto Tallinn, Eesti Fotokunstnike Ühendus ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus. Foto Tallinn 2026 toimumist toetavad Sorainen, Sunly, Artproof, FedEx, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet ning on kaasrahastanud Euroopa Liit.
INTERVJUU ⟩ Miks peaks inimene foto eest raha maksma, kui saab ka tasuta?
Janar Ala / Postimees: 16.09.2026
Miks inimene peaks foto eest raha maksma, kui saab ka tasuta, maailm on pilte täis? Just sellepärast, et maailm on pilte täis, vastab sellele küsimusele 18.–20. septembrini Kai keskuses toimuva fotomessi Foto Tallinn kunstiline juht Lilian Hiob-Küttis.
Miks korraldatakse Foto Tallinna messi?
Me elame keskkonnas, kus pilte toodetakse, levitatakse ja tarbitakse enneolematus mahus, sageli ilma autori või algse kontekstita. Mess võimaldab sellele voole korraks pidurit tõmmata: vaadata teost, selle materjali ja tehnikat, mõelda autori positsioonile ja sellele, kuidas üks konkreetne pilt suhestub laiema kunstiväljaga. Samuti on messil kohal teoste autorid ja galeristid, mis võimaldab teoste kohta põhjalikku informatsiooni saada otse allikast.
Samal ajal on Foto Tallinn ikkagi mess ja messidel laiemalt on kolm suuremat eesmärki: Luua erialaseid suhteid kunstnike, galeristide, kunstikogujate ja kuraatorite vahel potentsiaalseteks tulevasteks koostöödeks; Võimaldada teostel jõuda uutesse kollektsioonidesse ehk teoste müük; Anda ülevaade ja võimaldada sisulisi arutelusid fotokunsti ja laiemalt kaasaegse kunsti uutest suundumustest ja relevantsetest autoritest.
Need eesmärgid ei ole vastandlikud. Hea kunstimess peaks looma võimaluse nii avastamiseks, aruteluks kui ka teoste kollektsioneerimiseks.
Eelmisel korral, kui õigesti mäletan, oli üsna palju teoseid, mis tegelesid perekonnaalbumi fenomeniga. Kas sel aastal ka sellist rohkem kui ühe kunstniku puhul ette tulevat teemat on?
Jah, ka sel aastal leiab 45 kunstniku väljapaneku seast identiteedi ja pärandiga tegelemist, kuigi ma ei nimetaks seda otseselt perekonnaalbumi teemaks. Pigem näen tugevat huvi isikliku ajaloo, päritolu, perekonna ja generatsioonideülese mälu vastu.
See on osa laiemast nihkest kaasaegses kunstis, kus kunstnikud ei püüa tingimata rääkida mingit suurt või kõikehõlmavat narratiivi, vaid vaatavad maailma omaenda positsioonilt. Teema on ajatu ja alati tähtis ning suhestub otseselt globaalse poliitikaga. Ajal, mil imperialistlikud hoiakud ja võimusuhted ohustavad väiksemate rahvaste, keelte ja kultuuride identiteeti ning püüavad ühetaolisestada ajaloolist mälu, on enda päritolu, lugude talletamine ja nende sünteesimine eriti oluline.
Niiöelda perekonnaalbumi fenomeni teeb heaks teoseks see, kui isiklikust materjalist saab midagi, mis kõnetab vaatajat ka väljaspool konkreetset perekonda või biograafiat.
Mainisite, et messi ülesanne on anda ka ülevaade suundumustest, millised need on?
Ülevaate andmine on oluline, kuigi mess ei saa ega tohiks olla fotograafia hetkeseisu täielik representatsioon. Üks asi, mis tänavu väga selgelt välja tuleb, on vähene huvi järgida ühte domineerivat visuaalset või digitaalset trendi. Pigem otsitakse oma keelt.
Teine tugev suund on fotograafia tehniline mitmekesisus ja materjalitundlikkus. Filmi ilmutamine, erinevad trükitehnikad, paber, raamimine, fotoraamatu vorm, kõik need otsused on teose loomisel väga olulised. Fotograafia puhul muutuvad üha olulisemaks küsimused sellest, kuidas pilt on tehtud, millise materiaalse vormi ta saab ja kuidas need valikud mõjutavad teose tähendust. Digitaalselt lõputult paljundatavate kujutiste keskel on tähtis see, kuidas kunstnik oma tööprotsessi, tehniliste valikute ja käekirja kaudu fotograafilise kujutise isikupäraseks muudab.
Milline peab olema standard, et kunstnikuna Foto Tallinnale osalema pääseda?
Eelkõige peab autoril olema tugev kunstiline positsioon ja teostel kõrge tehnilise tase. Meie jaoks on oluline kunstniku isiklik keel, selge mõtlemine ja arusaam sellest, mida ta fotograafiaga ja selle abil teha tahab.
Valikus ei ole minu jaoks määrav see, kas kunstnik on juba rahvusvaheliselt tuntud või kas tema tööd on lihtsasti müüdavad. Mind huvitavad heal tasemel kaasaegsed kunstnikud, kelle kaudu ja kellega koos saab oma maailmapilti avardada ning olulistest asjadest rääkida. Kunsti väärtus ei ole minu jaoks eskapismis, vaid selles, kuidas päris maailm, fantaasia, varjule jäänud lood, utoopilised narratiivid ja ühiskonnakriitika sünteesitakse visuaalsesse keelde.
Tänavuse valiku tegid koos minuga eriala tippeksperdid Anna Tellgren, Sara Giuliattini, Margot Samel ja Jeppe Ugelvig, nii et tegemist ei ole kindlasti kunstilise juhi isikliku maitsega, vaid laiema professionaalide poolt tehtud valikuga.
Kui palju töödest messi jooksul ostja leiab?
Eelmisel korral leidis messi ajal uue omaniku 41 teost, kaheksateistkümnelt erinevalt kunstnikult, ehk üle pooltelt messil osalevatelt kunstnikelt osteti vähemalt üks teos. Ilmselt toimus ka messijärgseid müüke.
Loodan muidugi, et kunstnikud ja galeriid müüvad hästi ja oleme messiga selle nimel palju tööd teinud: kohal on võtmekollektsionäärid ja institutsioonide esindajad Baltikumist ja kaugemalt. Sellel aastal eeldame vähemalt sama kõrget, ja veel kõrgemat müüginumbrit. Aga müükide kõrval on sama oluline see, et tekiks uusi kontakte, uusi kunstihuvilisi ja pikemaid erialaseid suhteid. Mõnikord algab kollektsionääri suhe kunstnikuga ühest vestlusest messil ja ost tuleb alles hiljem.
Miks inimene peaks foto eest raha maksma, kui saab ka tasuta, maailm on pilte täis?
Just sellepärast, et maailm on pilte täis.
Tasuta pilt on enamasti mõeldud tarbimiseks ja levitamiseks. Igaüks võib koduprinteris Picasso teose koopiapaberi peale välja trükkida, aga see ei muuda väljatrükki originaalteoseks või mingit pidi väärtuslikuks. Samamoodi ei ole kaasaegse kunsti väljal toimiv foto lihtsalt pilt meie visuaalses keskkonnas. See on osa kaasaegse kunsti diskursusest ja sünnib teistsugustel eesmärkidel.
Kunstiteos see-eest on autori tehtud valikute tulemus: millest teos kõneleb, milline kaader, formaat, paber, trükitehnika, tiraaž ja raam. Fotokunsti teose tiraaž on kunstniku poolt ette määratud, üldjuhul 2–5 eksemplari, mis tähendab et kunstnik seda juurde ei tooda. Sama loogika alusel toodetakse ka graafikateoseid.
Läbi oma kunstiteoste ostmise valikute kommunikeerime enda väärtusi, identiteeti, maitset ja ka staatust. Teosed, mida enda ümber kogume, saavad osaks meie visuaalsest ja intellektuaalsest maailmast ning räägivad selle kohta, mis meid maailmas huvitab.
Kes on kõige kallim osalev kunstnik?
Teose hinna määrab selle tiraaž, suurus ja tehnika, lisaks ka kunstniku CV, ehk tema erialane tegevus tunnustus. Ainult numbreid vaadates leiab messi kõige kallima teose Tütar galerii väljapanekust: Eestit 2013. aastal Veneetsia biennaalil esindanud kunstniku Denes Farkase 300 fotost koosnev installatsioon maksab 7500 eurot. Kõige soodsamad on Austria kunstniku Thordis Wolfi analoogfotod, mille hinnad algavad 333 eurost.
Kas tahaksite kedagi või midagi kuidagi eriti esile tõsta või ära mainida?
Minu meelest võiksime Eestis palju julgemalt mõelda fotograafia kollektsioneerimisest kui loomulikust osast kaasaegse kunsti kogumisest. See on legitiimne kaasaegse kunsti meedium täpselt nagu graafika, skulptuur või maal. Lisaks julgustan huvilisi kohale tulema ja teoste ning autoritega tutvuma, osa saama messi vestluspaneelidest ja kunstnikega intervjuudest mis messil aset leiavad. Kõigepealt tuleb kunsti vaadata ja selle sisuga tutvuda, alles seejärel saame hakata rääkida potentsiaalsest ostust, aga kunsti vaatamise puhul ei ole teose ostmine esmane.
Foto Tallinn 2026: kaasaegse fotokunsti paremik ja sisukas publikuprogramm vaid kolmel päeval
Vaid kolmel päeval, 18.-20. septembril on Kai kunstikeskuses avatud Eesti ainus kunstimess Foto Tallinn 2026, mis toob kunstipublikuni rahvusvahelise žürii poolt valitud kaasaegse fotokunsti paremiku 15 riigist. Esindatud on 45 kunstniku looming, enamik kunstnikke ja galeriste on kohapeal teoseid tutvustamas. Toimub kunstikogujatele suunatud eriprogramm ning 15 sündmusest koosnev publikuprogramm mitmekülgsete tuuride, arutelude ja vestlustega.
Reedest pühapäevani toimuval kaasaegse kunsti suursündmusel, iga kahe aasta tagant toimuval Foto Tallinnal, saab publik läbilõike viimaste aastate fotokunsti suundadest, selle paremikust, kohtuda kunstnike ja valdkonna professionaalidega ning kaasa rääkida kaasaegse kunsti hetkeseisu ja tuleviku potentsiaali hinnates. Üle kahesaja eriilmelise kunstiteose, kunstnikud ja galeristid 15 riigist ning mitmekülgne publikuprogramm on publikule avatud vaid kolme päeva vältel. Anna Tellgren Moderna Museet’ist, Sara Giuliattini, Stella ja Tõnu Runnel, Priit Lepasepp, Lilian Hiob-Küttis, Sakari Tervo, Kadi-Ell Tähiste ja Monika Kallas-Anton on mõned nimed Foto Tallinn 2026 publikuprogrammi 15 sündmusel esinevatest kaasaegse kunsti ekspertidest ning kunstikogujatest. Foto Tallinna raames antakse välja ka Artproofi produktsioonipreemia ning taastuvenergiale ja rohetehnoloogiate innovatsioonile pühendunud ettevõtte Sunly valib Foto Tallinn 2026 valikust välja uued täiendused nende kunstikogusse.
Eesseisval nädalavahetusel Kai kunstikeskuses toimuval Foto Tallinnal eksponeeritud kunstiteoseid iseloomustavad selge lähtekohaga fotograafilised praktikad, tugevad narratiivsed raamistikud ja eripärane visuaalne keel. Foto Tallinn 2026 kunstilise juhi Lilian Hiob-Küttise sõnul on praegusel igakülgsel ületarbimise ajastul muutunud veelgi olulisemaks lood, mis ei allu domineerivatele visuaalsetele ja ideoloogilistele mustritele. Oluliseks muutub kriitiline suhe tõe ja narratiiviga ning küsimus sellest, kuidas isiklik vaatepunkt kujundab meie arusaama tegelikkusest. “Identiteet, kasvukeskkond, kogukond, perekonna lood, isiklikud mütoloogiad, aga ka selle maailma kõhedus ja kummastus, milles me elame – kõik need leiavad Foto Tallinnal erineval moel kunstilise väljenduse.”
Eesti ainus kunstimess Foto Tallinn toimub üle aasta ja tänavu juba 12ndat korda. Rekordarvu kandideerijate hulgast valis rahvusvaheline žürii välja 16 kunstigaleriid ja 15 individuaalselt kandideerinud kunstnikku, kokku saab messil näha 45 kunstniku teoseid 15 riigist. Kolme päeva vältel toimub ka sisukas publikuprogramm 15 üritusega. Foto Tallinnal osaleb üle 90 väliskülalise – kunstikogujad; muuseumide, näitusemajade ja kunstifondide esindajad, ajakirjanikud, galeristid ja kunstnikud.
Foto Tallinn 2026 žüriisse kuulusid Anna Tellgren (Moderna Museet, Stockholm), Jeppe Ugelvig (New York), Margot Samel (New York), Sara Giuliattini (Polycopies, Pariis) ja Foto Tallinn 2026 kunstiline juht Lilian Hiob-Küttis.
Foto Tallinn 2026 kunstimessil osalevad kunstigaleriid ja nende esindatavad kunstnikud: ALMA & (LV): Rasa Jansone (LV), Vika Eksta (LV); ASNI (LV): Agate Tūna (LV); Drifts (LT): Janina Sabaliauskaitė (LT/UK); FOKU Gallery (EE): Johanna Adojaan (EE), Roman-Sten Tõnissoo (EE), Tanja Muravskaja (EE), Tuukka Kaila (FI/EE); Gallery Halmetoja (FI): Antti J. Leinonen (FI), Elina Brotherus (FI); Helsinki Contemporary (FI): Emma Sarpaniemi (FI); ISSP Gallery (LV): MAREUNROL’S (LV), Rūta Kalmuka (LV); Kogo Gallery (EE): Kristina Õllek (EE), Līga Spunde (LV); Maksla XO (LV): David Penny (UK), Roman Korovin (LV); Punctum Gallery (EE): Joosep Kivimäe (EE), Kristine Krauze-Slucka (LV); SIC (FI): Sauli Sirviö (FI); Temnikova & Kasela Gallery (EE): Flo Kasearu (EE), Krista Mölder (EE), Sigrid Viir (EE); Helsingi Kunstiakadeemia / Uniarts Helsinki (FI): Ananya Tanttu (FI), Diana Luganski (FI), Erkki Huilla (FI); TOBE Gallery (HU): Kincső Bede (RO); Tütar Gallery (EE): Dénes Farkas (EE/HU); Vasli Souza (NO): Hilla Kurki (FI), Taavi Rekkaro (EE). Ning individuaalselt kandideerinud kunstnikud: Bob Bicknell-Knight (UK/EE), Elena Kristofor (UA/AT), Francesca Marengo (IT/UK), Gedvile Tamosiunaite (LT/DE), Jói Kjartans (IS/NO), Liina Leo (EE), Maria Kapajeva (EE/UK), MAryam Touzani (MA/NL), Mia Dudek (PL/PT), Naguel Rivero (AR/FR), Paul Kuimet (EE), Sarah Stone (UK/BE), Saskia Reis (DE), Sofia Runarsdotter (SE), Thordis Wolf (AT).
Foto Tallinn 2026 on avatud 18.-20. septembrini Kai kunstikeskuses iga päev alates kell 11.00. Lisainfo ja publikuprogramm: www.fototallinn.ee
Publikuprogramm:
REEDE, 18 september 2026
11.00 – 19.00 Foto Tallinn 2026 on avatud
13.00 Vestlus kunstnikuga: Artproofi produktsioonipreemia laureaat 2026 (inglise keeles). Moderaator Hedi Jaansoo (EE), laureaat kuulutatakse välja samal hommikul.
14.00 Messituur (eesti keeles) & välkvestlus kunstnikuga (eesti keeles). Tuuri juhib Sabina Ummelas (EE), kunstnik Tanja Muravskaja (EE), esindab FOKU galerii.
16.00 FOKU esitleb: Portselanplaadid, tardunud kellad ja jagatud ruum (inglise keeles). Moderaator Hedi Jaansoo (EE); panelistid Bob Bicknell-Knight (EE/UK), Erkki Huilla (FI), esindab Helsingi Kunstiakadeemia, Johanna Adojaan (EE), esindab FOKU galerii.
17.00 Kuraatorituur (eesti keeles) & välkvestlus kunstnikuga (inglise keeles). Kuraator
Lilian Hiob-Küttis (EE), kunstnik Emma Sarpaniemi (FI), esindab Helsinki Contemporary.
18.00 Uued suunad, vanad küsimused: kaasaegne kunst Balti- ja Põhjamaades (inglise keeles). Moderaator Sakari Tervo (FI), Pitted Dates. Panelistid: Elīna Drāke (LV), ASNI; Liina Leo (EE), Gedvilė Tamošiūnaitė (LT/DE).
LAUPÄEV, 19 september 2026
11.00 – 19.00 Foto Tallinn 2026 on avatud
12.00 Erituur. Kunst koju: isiklik vaade kogumisele (eesti keeles). Vestlevad ja tuuri juhivad
Stella Runnel (EE) ja Tõnu Runnel (EE).
13.00 Kuraatorituur (inglise keeles) & välkvestlus kunstnikuga (eesti keeles). Kuraator Lilian Hiob-Küttis (EE), kunstnik Kincső Bede (HU/RO), esindab TOBE galerii.
14.00 Era- ja korporatiivkogujad: kunst kui investeering, identiteedi osa või pärandi loomine? (eesti keeles). Moderaator Taivi Koitla (EE). Panelistid Monika Kallas-Anton (EE), SEB ja Priit Lepasepp (EE), Sunly.
15.00 Kunstikogumise ABC ja erituur ELLELLiga (eesti keeles). Vestlevad ja tuuri juhivad
Kadi-Ell Tähiste (EE) ja Lilian Hiob-Küttis (EE). Tuurile järgneb kunstikogujatele suunatud rakenduse Artopia tutvustus, mida esitlevad asutajad Iida Kaisa Urm ja Maria-Elisabeth Lootus.
16.00 Mida teeb muuseum fotoga? (inglise keeles). Moderaator Indrek Grigor (EE), Tartu Kunstimuuseumist usutleb Anna Tellgreni (SE), Moderna Museet.
17.00 Messituur (eesti keeles) & välkvestlus kunstnikuga (inglise keeles). Tuuri juhib Sabina Ummelas (EE), kunstnik Sofia Runarsdotter (SE).
PÜHAPÄEV, 20 september 2026
11.00 – 18.00 Foto Tallinn on avatud
12.00 Kuraatorituur (eesti keeles) & välkvestlus kunstnikuga (inglise keeles). Kuraator
Lilian Hiob-Küttis (EE), kunstnik Janina Sabaliauskaitė (LT/UK), esindab Drifts galerii.
14.00 Fotoraamatute erituur: valik raamatuid Foto Tallinna kunstnikelt (inglise keeles). Vestleb ja tuuri juhib Sara Giuliattini (IT/FR), Polycopies.
15.30 Elastsuse eelised: Põhja- ja Baltimaade positsioneerimine rahvusvahelisel kunstiturul (inglise keeles). Moderaator Šelda Puķīte (LV/EE), Kogo galerii. Panelistid: Iveta Gabaliņa (LV), ISSP galerii; Katja Räisänen (FI), Helsinki Contemporary; Mailis Timmi (EE), Tütar galerii.
16.30 Messituur (eesti keeles) & välkvestlus kunstnikuga (eesti keeles). Tuuri juhib Sabina Ummelas (EE), kunstnik Sigrid Viir (EE), esindab Temnikova & Kasela galerii.
Foto Tallinn on iga kahe aasta tagant toimuv rahvusvaheline kunstimess, mis esitleb tippekspertidest koosneva žürii poolt valitud kunstnike ja galeriide esindatud loomingut, tuues publikuni uusima kaasaegse fotokunsti ning pakkudes kunstikogujatele ja kunstihuvilistele võimalust tutvuda uute teoste, uute ideede ja kunstnike endiga. Foto Tallinn – fotokunsti tulevikku kujundades.
Messi korraldavad Foto Tallinn, Eesti Fotokunstnike Ühendus ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus. Foto Tallinn 2026 toimumist toetavad Sorainen, Sunly, Artproof, FedEx, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet ning on kaasrahastanud Euroopa Liit.
Foto Tallinn 2026: kaasaegse fotokunsti paremik ja kunstnikud 15 riigist
Foto Tallinn 2024, foto: Aron Urb
Kaasaegse kunsti suursündmus Foto Tallinn toob järgmisel nädalal kunstipublikuni rahvusvahelise tippekspertidest žürii poolt rekordarvu kandideerijate hulgast valitud fotokunsti viimaste aastate paremiku ning sisutiheda programmi kunstikogujatele, kunstihuvilistele ja valdkonna professionaalidele. 18. – 20. septembril Kai kunstikeskuses toimuval Foto Tallinn 2026 kunstimessil saab näha 45 kunstniku loomingut 15 riigist. Esindatud on 16 galeriid ja 15 individuaalselt kandideerinud kunstnikku. Toimub kunstikogujatele suunatud eriprogramm ning 15 sündmusest koosnev publikuprogramm mitmekülgsete tuuride, arutelude ja vestlustega. Eesseisval messil osaleb üle 90 väliskülalise ning kohapeal on teoseid tutvustamas galeristid ja kunstnikud ise.
„Fotograafia on keeruline meedium ja arvan, et just seetõttu tänapäeval eriti väärtuslik,“ kommenteeris Foto Tallinn 2026 kunstiline juht Lilian Hiob-Küttis. „See annab meile võimaluse treenida kriitilise mõtlemise oskust: mis on lavastatud, mis päriselt aset leidnud, mida on manipuleeritud ja mida tehislikult loodud? Need asjad ei pruugi esmapilgul sugugi ilmsed olla. Pildi mõistmine sõltub sageli sellest, kas me teame midagi selle autorist, narratiivist, ajaloost ja kultuurilistest viidetest,“ lisas ta.
Eesti ainus kunstimess Foto Tallinn toimub üle aasta ja tänavu juba 12ndat korda. Rekordarvu kandideerijate hulgast valis rahvusvaheline žürii välja 16 kunstigaleriid ja 15 individuaalselt kandideerinud kunstnikku, kokku saab messil näha 45 kunstniku teoseid 15 riigist. Foto Tallinnale on saabumas üle 90 väliskülalise – kunstikogujad; muuseumide, näitusemajade ja kunstifondide esindajad ja ajakirjanikud. Kohapeal on väljapanekuid tutvustamas messil osalevad galeristid ja kunstnikud.
„Igal korral erinev rahvusvaheline ekspertžürii annab kunstimessile oma näo, peegeldab kaasaegse fotokunsti üleilmset hetkeseisu ja tulevikupüüdlusi ning tagab kunstihuvilise jaoks kõrge kvaliteedi,“ sõnas Foto Tallinna juht Kadi-Ell Tähiste. “Kunstimessid on üle maailma kõrgelt hinnatud formaat, neil saab kunstipublik kompaktseima ülevaate kunstivälja uusimatest suundadest ja võimaluse vahetult kohtuda galeristide ja kunstnikega,” kirjeldas Tähiste.
Lilian Hiob-Küttis ja Kadi-Ell Tähiste, foto: Laura Arum-Lääts
Käesoleval aastal, 18.-20. septembril Kai kunstikeskuses toimuvale Foto Tallinnale valitut iseloomustavad selge lähtekohaga fotograafilised praktikad, tugevad narratiivsed raamistikud ja eripärane visuaalne keel.
Lilian Hiob-Küttise sõnul on praegusel enneolematul piltide ületarbimise ajastul muutunud veelgi olulisemaks lood, mis ei allu domineerivatele visuaalsetele ja ideoloogilistele mustritele. Oluliseks muutub kriitiline suhe tõe ja narratiiviga ning küsimus sellest, kuidas isiklik vaatepunkt kujundab meie arusaama tegelikkusest. “Identiteet, kasvukeskkond, kogukond, perekonna lood, isiklikud mütoloogiad, aga ka selle maailma kõhedus ja kummastus, milles me elame – kõik need leiavad Foto Tallinnal erineval moel kunstilise väljenduse.”
Foto Tallinn 2026 žüriisse kuulusid Anna Tellgren (Moderna Museet, Stockholm), Jeppe Ugelvig (New York), Margot Samel (New York), Sara Giuliattini (Polycopies, Pariis) ja Foto Tallinn 2026 kunstiline juht Lilian Hiob-Küttis.
Foto Tallinn 2026 osalevad kunstigaleriid ja nende esindatavad kunstnikud: ALMA & (LV): Rasa Jansone (LV), Vika Eksta (LV); ASNI (LV): Agate Tūna (LV); Drifts (LT): Janina Sabaliauskaitė (LT/UK); FOKU Gallery (EE): Johanna Adojaan (EE), Roman-Sten Tõnissoo (EE), Tanja Muravskaja (EE), Tuukka Kaila (FI/EE); Gallery Halmetoja (FI): Antti J. Leinonen (FI), Elina Brotherus (FI); Helsinki Contemporary (FI): Emma Sarpaniemi (FI); ISSP Gallery (LV): MAREUNROL’S (LV), Rūta Kalmuka (LV); Kogo Gallery (EE): Kristina Õllek (EE), Līga Spunde (LV); Maksla XO (LV): David Penny (UK), Roman Korovin (LV); Punctum Gallery (EE): Joosep Kivimäe (EE), Kristine Krauze-Slucka (LV); SIC (FI): Sauli Sirviö (FI); Temnikova & Kasela Gallery (EE): Flo Kasearu (EE), Krista Mölder (EE), Sigrid Viir (EE); Helsingi Kunstiakadeemia / Uniarts Helsinki (FI): Ananya Tanttu (FI), Diana Luganski (FI), Erkki Huilla (FI); TOBE Gallery (HU): Kincső Bede (RO); Tütar Gallery (EE): Dénes Farkas (EE/HU); Vasli Souza (NO): Hilla Kurki (FI), Taavi Rekkaro (EE).
Ning eraldiseisvalt kandideerinud kunstnikud: Bob Bicknell-Knight (UK/EE), Elena Kristofor (UA/AT), Francesca Marengo (IT/UK), Gedvile Tamosiunaite (LT/DE), Jói Kjartans (IS/NO), Liina Leo (EE), Maria Kapajeva (EE/UK), MAryam Touzani (MA/NL), Mia Dudek (PL/PT), Naguel Rivero (AR/FR), Paul Kuimet (EE), Sarah Stone (UK/BE), Saskia Reis (DE), Sofia Runarsdotter (SE), Thordis Wolf (AT).
Foto Tallinn 2026 toimub 18.-20. septembrini Kai kunstikeskuses. Osalejate info ja publikuprogramm: www.fototallinn.ee
Foto Tallinn on iga kahe aasta tagant toimuv rahvusvaheline kunstimess, mis esitleb tippekspertidest koosneva žürii poolt valitud kunstnike ja galeriide esindatud loomingut, tuues publikuni uusima kaasaegse fotokunsti ning pakkudes kunstikogujatele ja kunstihuvilistele võimalust tutvuda uute teoste, uute ideede ja kunstnike endiga. Foto Tallinn – fotokunsti tulevikku kujundades.
Messi korraldavad Foto Tallinn, Eesti Fotokunstnike Ühendus ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus. Foto Tallinn 2026 toimumist toetavad Sorainen, Sunly, Artproof, FedEx, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet ning on kaasrahastanud Euroopa Liit.
Fotomaterjal:
Foto Tallinn 2026 tiim
Foto Tallinn 2026 žürii
Foto Tallinn 2026: valik messil esindatud kunstiteostest
Valik fotosid eelmisest Foto Tallinna kunstimessist
INTERVJUU ⟩ Lilian Hiob-Küttis: Mis on tõeline?
Lilian Hiob-Küttis, foto: Laura Arum-Lääts
Sergej Timofejevi intervjuu Arterritory väljaandes Lilian Hiob-Küttisega, Foto Tallinn 2026 kunstilise juhiga. „Fotograafia on keeruline meedium ja ma arvan, et just seetõttu on see tänapäeval eriti väärtuslik. See annab meile võimaluse treenida oma kriitilise mõtlemise oskust: mis on lavastatud, mis dokumentaalne, mis päris ning mida on manipuleeritud või tehislikult loodud?“ ütleb ta.
Foto Tallinn 2026, Eesti ainus kaasaegsele fotograafiale pühendatud rahvusvaheline kunstimess, toimub 18.–20. septembril 2026 Tallinnas Kai kunstikeskuses. Üle aasta toimuv mess toob kokku kunstnikud, galeriid, kollektsionäärid, kuraatorid ja fotograafiahuvilised, et tutvustada fotograafiakunsti värskeimaid arenguid. 2026. aasta Foto Tallinna osalejad valis rahvusvaheline žürii, kuhu kuulusid Moderna Museeti kuraator Anna Tellgren Stockholmist, kuraator ja kriitik Jeppe Ugelvig, New Yorgi galerist Margot Samel, Polycopies’e kaasdirektor Sara Giuliattini ning kunstiline juht Lilian Hiob-Küttis. Valikuprotsessile laekus rekordarv taotlusi, mis peegeldab nii messi kasvavat rahvusvahelist tuntust kui ka kaasaegse fotograafia praktikate mitmekesisust.
Kuidas näete fotograafiamessi rolli muutumas tänapäeval, mil fotograafia eksisteerib samaaegselt kunstimeediumi, kommertspildi, digifaili ja üha enam ka tehisintellekti loodud vormina?
Kui mõtlen fotograafiamessi rollile tänapäeval, näen seda kaasaegse kunsti messide laiemas kontekstis. Meil on sellised messid nagu Art Rotterdam/Unseen, Paris Photo ja Photo London, ning kuigi ma ei arva tingimata, et igal meediumil peab olema omaette mess, on fotograafia puhul sellel mõte. Konkreetsele meediumile keskendumine võimaldab sul (korraldaja, osaleja või külastajana) süveneda tõeliselt selle eripäradesse ning, võib-olla veelgi olulisemana, autoritesse ja nende individuaalsetesse mikrokosmoseisse.
Pean seda eriti oluliseks ajal, mil pildid ringlevad pidevalt meedias ja veebis, sageli lahutatuna oma algallikast ja inimesest, kes need lõi. Kaasaegne kunstifotograafia, toimetusfotograafia, dokumentaalfotograafia ja tehisintellekti loodud pildid võivad kõik välja näha nagu „pildid“, kuid neil on väga erinevad eesmärgid ning nad toimivad väga erinevates kontekstides. Me tarbime neid kõiki, sageli samas visuaalses keskkonnas.
Fotograafiamess saab pakkuda võimalust seda protsessi aeglustada: keskenduda ühele pildile või pildiseeriale ning mõelda selle taga olevale mõttekäigule, tehnikale, materiaalsusele, autorile ja kontekstile, milles see loodi. See loob ruumi intellektuaalseks ja kultuuriliseks dialoogiks ning võimaldab jälgida mõttekäiku, mis võib lõputus veebivoo visuaalses katkematuses kergesti kaduma minna.
Fotograafia on keeruline meedium ja ma arvan, et just seetõttu on see tänapäeval eriti väärtuslik. See annab meile võimaluse treenida oma kriitilise mõtlemise oskust: mis on lavastatud, mis dokumentaalne, mis päris ning mida on manipuleeritud või tehislikult loodud? Need asjad ei pruugi esmapilgul sugugi ilmsed olla. Pildi mõistmine sõltub sageli sellest, kas me teame midagi selle autorist, narratiivist, ajaloost ja kultuurilistest viidetest.
Fotograafia võimaldab meil mõelda sellele, mis on pilt, kes selle tegi, miks see tehti ja kuidas meid suunatakse seda vaatama. Maalikunsti puhul aktsepteerime kergemini, et tegemist on konstrueeritud tõlgendusega; fotograafia puhul võime endiselt langeda eeldusse, et see kujutab tegelikkust.
Rõhutate „rangelt läbimõeldud fotograafilisi praktikaid, tugevaid narratiivseid raamistikke ja eripärast visuaalset keelt“. Mida need omadused teie jaoks praktikas tähendavad ning mis paneb ühe fotoprojekti tänapäeval teiste seast esile tõusma?
Need on omadused, mida otsin kunstis üldisemalt, kuid fotograafias võivad pildi loomisega seotud detailid olla uskumatult täpselt paika häälestatud. Paljud fotograafid, keda tunnen, on oma meediumi suhtes peaaegu obsessiivsed – nad on selle käsitöölised ja meistrid. Ajal, mil pilte saab toota ja levitada peaaegu ilma igasuguse hõõrdumiseta, tundub selline tähelepanelikkuse, oskuse ja meediumi füüsilise tunnetuse tase üha olulisem.
Sama tähtsad on tugevad narratiivid ja eripärane visuaalne keel. Elame läbi enneolematut piltide ületarbimist, aga ka igasuguse muu ületarbimise ajastut, ning see muudab veelgi olulisemaks kohtumise lugudega, mis seisavad vastu domineerivatele visuaalsetele ja ideoloogilistele mustritele. Isiklikud lood, perekonnalood, nägemused teistsugustest olemise viisidest, päritolulood ning inimeste ja paikade vaatenurgad, mis jõuavad harva meie igapäevasesse meediasse või algoritmide kujundatud infovoogudesse. Just neid teistsugususe taskuid pean tänapäeva fotograafias eriti väärtuslikuks.
Olete öelnud, et fotograafiat tuleks mõista kunstikaanoni lahutamatu osana. Kas tunnete, et fotograafia on juba täielikult jõudnud kaasaegse kunsti diskursusesse või on veel institutsionaalseid ja turuga seotud takistusi, mida tuleb ületada?
Ausalt öeldes arvan, et fotograafia on kaasaegse kunsti kaanonisse juba kindlalt sisenenud. Kui vaadata suuri institutsioone ja sihtasutusi nagu MoMA, Tate, The Met ja Centre Pompidou, siis fotograafia on nende kogude, näituste ja uurimistöö lahutamatu osa.
See messiversioon vaatleb nii viimase viie aasta jooksul fotograafiapraktikat kujundanud arengusuundi kui ka selle tulevikusuundi. Millised muutused fotograafias on teie arvates selle aja jooksul olnud kõige olulisemad?
Arvan, et üks olulisemaid nihkeid on olnud kriitilisem suhe tõe ja narratiiviga. Mitte tingimata suurte poliitiliste narratiivide kaudu, vaid üha tugevama rõhuasetuse kaudu subjektiivsusele. Maailma vaatamisele omaenda silmade läbi ja sellest isikliku universumi konstrueerimisele. Identiteet, kasvukeskkond, kogukond, perekonna lood, isiklikud mütoloogiad, aga ka selle maailma kõhedus ja kummastus, millesse oleme sattunud – kõik need saavad materjaliks.
Seda on messil väga selgelt näha. Üks kunstnik läheneb sellele perekonnaarhiivi kaudu, teine videomängude kellade kaudu, kolmas portreekunsti kaudu, neljas leitud eseme või sulava jäätise kaudu. Neid praktikaid ühendab huvi selle vastu, kuidas tähendus pildi kaudu konstrueeritakse, mitte ühine esteetika või teema.
Samal ajal näen suhteliselt vähe huvi viimase visuaalse, kontseptuaalse või digitaalse trendi järgimise vastu. Selle asemel on tugev tagasipöördumine autorsuse ja materiaalsuse juurde: filmi ilmutamine, trükiprotsessidega eksperimenteerimine, raamimine, järjestamine. Kõik need otsused aitavad kunstnikul välja mõelda, kuidas muuta see tohutu ja väljakujunenud meedium selgelt enda omaks.
Mess pöörab erilist tähelepanu piirkonnast pärit loomingule. Millised Balti ja laiemalt Ida-Euroopa fotograafiamaastiku aspektid tunduvad teile praegu eriti köitvad?
Arvan, et piirkonnas kasvab enesekindlus omaenda ajaloo, identiteedi ja visuaalse keele kehtestamisel, selle asemel et püüda sobituda Lääne kaanonisse või mõõta oma loomingut lääne narratiivide järgi. Tekib tunne: me oleme siin, need on meie lood ja see on looming, mis on meie jaoks oluline. Piirkonnal on oma keerukused, ajalugu ja kultuurilised viited ning kunstnikud käsitlevad neid üha enam iseseisva materjalina. Ma ei pea silmas seda, et Lääne kaanon tuleks tagasi lükata, kuid see ei pea olema raamistik, mille kaudu kõigele heakskiitu antakse. Me oleme osa kaanonist. Meie loome seda.
Mõningaid turuspetsiifilisi väljakutseid siiski on, eriti selles osas, kuidas hinnatakse fotograafilisi tiraaže võrreldes unikaalteostega, kuidas nende hinnastamist mõistetakse ja kuidas kollektsionäärid tajuvad tiražeeritud foto omamise väärtust. Samas näen selles ka eelist: kuna fotod on sageli tiražeeritud, võivad need olla hinnalt kättesaadavamad kui unikaalteosed. Kollektsionäärid on harjunud ostma tiražeeritud graafikat ja teoseid, nii et ma ei näe tegelikult põhjust, miks fotograafia kogumine peaks tunduma kuidagi hirmutavam.
Mis puudutab tehisintellekti loodud piltide jõudmist fotograafiana institutsionaalsetesse kogudesse, siis loodan, et seda ei juhtu kunagi. Kuigi, arvestades seda, kui kiiresti asjad muutuvad, kahtlustan, et see lause võib üsna halvasti vananeda.
Kuidas tasakaalustate kunstilist eksperimenteerimist kunstimessi tegelikkusega, kus teosed peavad suhtlema ka kollektsionääride ja turuga?
Arvan, et meie kollektsionäärid on piisavalt targad, et usaldada kunstnikke ja messi kunstilist suunda. Valiku teeb ekspertide rühm, kuhu kuuluvad Anna Tellgren, Margot Samel, Jeppe Ugelvig ja mina, seega on esitatava loomingu taga tugev kuraatorlik filter. Kui kollektsionäärid ei tunne kunstnikke veel, siis loodan, et usaldus valiku vastu annab neile põhjuse teostega suhestuda.
Kollektsionäärid on uudishimulikud, intelligentsed ja mängulised inimesed. Minu kohustus on näidata neile piirkonna kõige asjakohasemat ja huvitavamat kaasaegset fotograafiat, mitte püüda ette aimata, mida nad minu arvates osta võiksid tahta.
Kui turg kompromissi otsib, võivad nad minna kaubanduskeskusesse.
Millele peaksid kollektsionäärid teie arvates tänapäeva kaasaegset fotokunsti vaadates rohkem tähelepanu pöörama – lisaks pildile endale?
Arvan, et kollektsionäärid peaksid tähelepanu pöörama omaenda sisetundele. Mis tõmbab teie tähelepanu? Mis tundub teile tähenduslik või oluline? Mille juurde te ikka ja jälle tagasi pöördute? Kunsti kogumine on väga isiklik tegevus ning aja jooksul loote sisuliselt omaenda piltide, narratiivide ja viidete universumi. Pole mingit vajadust osta midagi lihtsalt sellepärast, et turg on selle heaks kiitnud või et arvate, et peaksite seda armastama.
Loomulikult võivad kasulikud olla kunstniku CV, teose kontekst ja teile usaldusväärse galeristi nõuanded. Kuid lõppkokkuvõttes omistaksin rohkem kaalu suhtele, mis teil teosega tekib. Kui suudate ette kujutada, et tahaksite seda ikka ja jälle vaadata, siis on see tõenäoliselt hea koht, kust alustada.
Loe edasi täispikka intervjuud siit.
Osalejad avalikustatud: Foto Tallinn esitleb 45 kunstniku loomingut
Kaasaegse fotokunsti mess Foto Tallinn tutvustab publikule rahvusvahelise žürii poolt valitud 16 galerii ning 15 individuaalselt kandideerinud kunstniku väljapanekuid. Kokku on messil esindatud 45 kunstniku looming, kellest enamus on ka ise kohal oma töid tutvustamas. Foto Tallinn 2026 žüriisse kuulusid kunstiväljal kõrgelt hinnatud professionaalid: Anna Tellgren (Moderna Museet, Stockholm), Jeppe Ugelvig (New York), Margot Samel (New York), Sara Giuliattini (Polycopies, Pariis) ja Foto Tallinn 2026 kunstiline juht Lilian Hiob-Küttis.
Kunstimessile Foto Tallinn laekus tänavu rekordarv taotlusi, kõrget taset ja mitmekülgset lähenemist kaasaegsele fotokunstile tõstsid esile kõik žüriiliikmed. „Esitatud tööde üldine tase oli kõrge, mis tegi valiku- ja hindamisprotsessi nii konkurentsirohkeks kui ka kaasahaaravaks,” kommenteeris kunstiline juht Lilian Hiob-Küttis. “Läbivate teemadena kerkisid esile identiteet, mälu ja tähenduse konstrueerimine. Seda läbi tähelepanu suunamise näiliselt marginaalsetele detailidele. See fookus on eriti aktuaalne ajal, mil piltide ja informatsiooni üleküllus on häirivalt intensiivne. Kunstnikud uurivad, kuidas maailm on struktureeritud ning kuidas kujundatakse vaataja taju ja tähendusi,“ lisas ta.
Žüriiliikme Sara Giuliattini sõnul eristusid tema jaoks projektid, mis uurisid fotograafilise meediumiga seotud algupäraseid küsimusi: eksperimentaalsed lähenemised, mis seadsid kahtluse alla fotograafia olemuse, küsides selle aine enda järele. „Leian, et osalejate lõplik valik on heterogeenne ja mitmetahuline, mis katab kaasaegse loomingulise väljenduse laia spektri. Käsitletavad teemad ja kasutatud materjalid on mitmekesised ning saavad olema põnevad avastused kunstiarmastajatele ja kollektsionääridele,“ kirjeldas Giuliattini.
Tänavusel Foto Tallinnal on esindatud senisest oluliselt rohkem kunstigaleriisid — 16 galeriid tutvustamas kokku 30 kunstniku teoseid. “Osalevad galeriid on rahvusvaheliselt tunnustatud tegijad, kes osalevad regulaarselt maailma juhtivatel kunstimessidel,“ sõnas Lilian Hiob-Küttis. Galeriide valiku kõrval saab eesseisval kunstisündmusel tutvuda ka 15 eraldiseisvalt kandideerinud kunstniku loomingu ja kunstnike endiga, kes on messil kohal oma teoseid tutvustamas. „Külastajad – olgu nad kunstikogujad, kuraatorid või kunstihuvilised – võivad oodata kõrgel tasemel rahvusvahelist kunstimessi, mille põhirõhk on sel korral Balti – ja Põhjamaade galeriidel ning kunstnikel,” kommenteeris Hiob-Küttis.
Foto Tallinn 2026 osalevad kunstigaleriid ja nende esindatavad kunstnikud: ALMA & (LV): Rasa Jansone (LV), Vika Eksta (LV); ASNI (LV): Agate Tūna (LV); Drifts (LT): Janina Sabaliauskaitė (LT/UK); FOKU Gallery (EE): Johanna Adojaan (EE), Roman-Sten Tõnissoo (EE), Tanja Muravskaja (EE), Tuukka Kaila (FI/EE); Gallery Halmetoja (FI): Antti J. Leinonen (FI), Elina Brotherus (FI); Helsinki Contemporary (FI): Emma Sarpaniemi (FI); ISSP Gallery (LV): MAREUNROL’S (LV), Rūta Kalmuka (LV); Kogo Gallery (EE): Kristina Õllek (EE), Līga Spunde (LV); Maksla XO (LV): David Penny (UK), Roman Korovin (LV); Punctum Gallery (EE): Joosep Kivimäe (EE), Kristine Krauze-Slucka (LV); SIC (FI): Sauli Sirviö (FI); Temnikova & Kasela Gallery (EE): Flo Kasearu (EE), Krista Mölder (EE), Sigrid Viir (EE); Kaunite kunstide akadeemia / Uniarts Helsinki (FI): Ananya Tanttu (FI), Diana Luganski (FI), Erkki Huilla (FI); TOBE Gallery (HU): Kincső Bede (RO); Tütar Gallery (EE): Dénes Farkas (EE/HU); Vasli Souza (NO): Hilla Kurki (FI), Taavi Rekkaro (EE).
Ning eraldiseisvalt kandideerinud kunstnikud: Bob Bicknell-Knight (UK/EE), Elena Kristofor (UA/AT), Francesca Marengo (IT/UK), Gedvile Tamosiunaite (LT/DE), Jói Kjartans (IS/NO), Liina Leo (EE), Maria Kapajeva (EE/UK), MAryam Touzani (NL/MA), Mia Dudek (PL/PT), Naguel Rivero (AR/FR), Paul Kuimet (EE), Sarah Stone (UK/BE), Saskia Reis (DE), Sofia Runarsdotter (SE), Thordis Wolf (AT).
Foto Tallinn 2026 žüriisse kuulusid Anna Tellgren (Moderna Museet, Stockholm), Jeppe Ugelvig (New York), Margot Samel (New York), Sara Giuliattini (Polycopies, Pariis) ja Foto Tallinn 2026 kunstiline juht Lilian Hiob-Küttis.
Anna Tellgren on Stockholmis asuva moodsa – ja kaasaegse kunstimuuseumi Moderna Museeti fotograafiaosakonna peakuraator, teadur ja õppejõud. Tal on äärmiselt laiad teadmised fotograafia ajaloost tänapäevani ning erilise tähelepanu all on just Põhjamaade ja ja Baltimaade kunstiväli.
Kuraator ja kultuurikriitik Jeppe Ugelvig kirjutab regulaarselt tuntuimatesse eriala väljaannetesse nagu Artforum, Frieze ja Spike Art Quarterly.
New Yorgis elav galerist Margot Samel on Esther kunstimessi üks korraldajatest, juhib omanimelist galeriid Tribecas ning on pikaaegse kogemusega kunstnike esindamisel rahvusvahelistel tippmessidel.
Sara Giuliattini on Pariisis tegutseva fotokunstile pühendatud kirjastuse Polycopies kaasdirektor ja kuraator.
Foto Tallinn 2026 kunstiline juht Lilian Hiob-Küttis on kuraator, galerist ja õppejõud. Tema rahvusvaheline ekspertiis tuleneb muuhulgas pikaajalisest töökogemusest Temnikova & Kasela galeriis ja kunstinõustamise ettevõttes ELLELL.
Foto Tallinn 2026 toimub 18.-20. septembrini Kai kunstikeskuses.
Foto Tallinn on iga kahe aasta tagant toimuv rahvusvaheline kunstimess, mis esitleb tippekspertidest koosneva žürii poolt valitud kunstnike ja galeriide esindatud loomingut, tuues publikuni uusima kaasaegse fotokunsti ning pakkudes kunstikogujatele ja kunstihuvilistele võimalust tutvuda uute teoste, uute ideede ja kunstnike endiga. Foto Tallinn – fotokunsti tulevikku kujundades.
Messi korraldavad Foto Tallinn, Eesti Fotokunstnike Ühendus ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus. Foto Tallinn 2026 toimumist toetavad Sorainen, Sunly, Artproof, FedEx, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet.
Foto Tallinn 2026 kunstimessil osalevad galeriid ja kunstnikud: https://fototallinn.ee/osalejad/
INTERVJUU ⟩ Kadi-Ell Tähiste: riik ei saa kultuurile anda ainult sõnumit, et asjad lähevad hullemaks
Foto Tallinna ja Kunstiasutuste Liidu tegevjuht ning ELLELL kunstinõustamise kaasasutaja Kadi-Ell Tähiste kirjeldab Eesti Rahvusringhäälingule antud põhjalikus intervjuus, milline on kunstivälja seis, selle kitsaskohad, võimalikud lahendused ja mida Eesti kunstiostja eelistab.
/…/
Mida Eesti kunstiostja eelistab: kas klassikalist maali, mis sobituks interjööri või ostetakse ka skulptuuri ja videot?
Kuigi mõned korrad on Eestis ka videot müüdud, siis ei saa maalikunstist üle ega ümber ja ta jääb kindlasti üheks populaarsemaks kunstiliigiks. Eesti ostja armastab ka graafikat. Kui me vaatame aga näiteks kaasaegse kunsti pilti, siis näeme, et kunstnikud liiguvad üha vabamalt erinevate meediumite vahel ega ole ise tingimata nii ühes žanris kinni. Tänu sellele ei sea ka ostjad endale tingimata nii rangeid piire meediumite ega näiteks ka ajastutega.
Võtame näiteks fotokunsti – on lihtne ette kujutada tavalist dokumentaalfotot, aga vaadates näiteks Foto Tallinna messil esitletud teoseid või ka laiemalt Eesti kaasaegsete fotokunstnike loomingut, näeme, et fototeos võib olla ka näiteks tikitud, trükitud kangale, hõlmata skulpturaalseid või installatsiooni elemente.
Mõnes mõttes, vähemalt mis puudutab vormi ja meediume, on kunst ju üks suur lõbus mäng, kus kunstnikud saavad reegleid nii teha kui ka purustada ning mulle tundub, et praegune ostja tuleb selle mänguga päris hästi kaasa. Avatus piiride vahel liikumiseks on tervitatav ja loomulik. Turg ja ostjaskond liiguvad koos sellega, kuhu kunstnikud oma loomingus parasjagu lähevad.
Muidugi jääb siia kõrvale alati olulise sambana ka konservatiivsem osa kunstikogujaid, kes on keskendunud vanemale ja klassikalisemale kunstile, mis hõlmab valdava osa näiteks oksjoniturust.
Järgmisel aastal on riigikogu valimised. Mis on kultuurivaldkonna ootused uuele parlamendile ja valitsusele?
Valimisteks valmistudes oleme juba kohtunud eri kultuurialade esindajatega, et kujundada ühiseid sõnumeid. Kultuurivaldkondade ühine mure on marginaliseerumine. Kui meile öeldakse otse välja, et kui te arvate, et praegu on raske, siis lähiaastatel läheb veel raskemaks ja hullemaks ning teid kärbitakse veel tugevamini, siis see ei ole sõnum, millega tahaks leppida. Pigem tahaks loota, et järgmistel valitsustel oleks julgust panustada kultuurile, sest meiesugune väikeriik saab kultuuri kaudu teha end palju suuremaks.
On ka mõned teemad, milles oleme suutnud ühiselt kokku leppida ja mis on meile olulised. Näiteks kultuuriürituste ja piletite käibemaks, mille alandamine aitaks Eesti kultuurikorraldajal püsida konkurentsivõimelisena olukorras, kus enamikes Euroopa riikides on vastavad erandid kehtestatud.
Kellega olete jõudnud kokku leppida – vist veel mitte riigiga?
Täna mitte riigiga, vaid omavahel kultuurivaldkonnas. Piletite käibemaks on väga mitmel valdkonnal südame peal. Kunstispetsiifiliselt võiks rääkida ka kunsti vahenduse ja müügi käibemaksust. Suured riigid, näiteks Saksamaa ja Prantsusmaa, alandasid hiljuti kunsti müügile kehtivat käibemaksu või laiendasid maksuerandeid ka vahendusele, eesmärgiga hoida oma kunstnikke ja galeriste rahvusvahelisel turul konkurentsivõimelisena. Ja me räägime Eesti kõrval väga suurtest turgudest. Mõttekoht.
Veel üks mõte on bürokraatlikus keeles erisoodustusmaksu vabastuse laiendamine kultuurile ehk nõndanimetatud kultuuri-Stebby. Samamoodi nagu tööandja saab toetada sportimist teatud summaga kvartalis erisoodustusmaksu vabalt, võiks ta saada pakkuda oma töötajatele kultuurielamusi. See on muuseas ka üks hästi konkreetne ettepanek, kuidas tuua seda palju kiidetud eraraha rohkem valdkonda.
Meie kõigi ühine soov on ka see, et vabakutseliste süsteemi korrastamisega mindaks edasi ning võetaks vastu LLS-i muudatused, tuleks rulluv sotsiaalmaks, valdkonnapõhised toetusmeetmed ja kogu keskkond muutuks vabakutselistele soosivamaks ja toetavamaks. Vabakutseliste küsimus on ehk teravam kunstis ja kirjanduses, aga tegelikult ka teatris, filmis ja muusikas.
Viimaks – kõige laiemalt võiks ellu rakendada visioonidokumendi “Kultuur 2030” üht kandvat ideed: toetame kultuuritegijaid lähtuvalt nende tegevuse sisulisest kvaliteedist, mitte omandivormist. Tahaks, et süsteemid oleksid kaasajastatud ja lubaksid meil palju rohkem keskenduda sisule. Oluline on märgata ja toetada oma talente igas valdkonnas ning anda hoogu võimekatele kultuuriasutustele ja festivalidele. Ei ole tähtis, millise lepingu alusel inimesed töötavad või mis vormis organisatsioonid tegutsevad, tase loeb. Toetussüsteemid peavad tulema elule järgi, mitte vastupidi.
Ma arvan, et need on suured plokid, millele saame kõikide kultuurivaldkondadega alla kirjutada – või vähemalt nende kolleegidega, kellega ma olen teistest valdkondadest rääkinud.
Millised kunstivaldkonnad on täna Eestis ühise laua taha koondunud?
Seal on laua taga kunst, kirjandus, muusika, film, teater, arhitektuur, disain ja kõik mis sinna vahele mahub, nii loomeliitude kui ka kultuuriasutuste juhtide kaudu. Meil on valdkondade üleseid konkreetseid ettepanekuid, aga ma arvan, et kõige olulisem sõnum on palve: ärme ise marginaliseeri oma kultuurivaldkonda. Need summad, mis kultuurist kärbitakse, on riigieelarve mõttes väikesed, aga meile tohutu mõjuga.
Need inimesed ja kultuuritegijad on ju nagu meie maavara. Kui me laseme neil laiali joosta ega suuda maksta tasusid või palku nii korraldajatele kui ka sisutegijatele, siis me kaotame nad.
Me kardame kogu aeg, et äkki tuleb sõda ja meie kultuur hävitatakse, aga tegelikult peame praegu iga päev nägema palju vaeva, et me ise ei laseks asjadel käest minna. Hetkel on veel kõik võimalik ja infrastruktuur püsib, aga kui antakse sõnum, et edasi läheb ainult hullemaks, siis ma ausalt öeldes ei tea, kui kaugel me oleme sellest hetkest, kui hakkavad sulgemised ja toimub otseses mõttes laialijooksmine. Seda hetke ei tohi lasta tekkida.
Täispika intervjuu leiab SIIT.
INTERVJUU ⟩ Lilian Hiob-Küttis: kuidas kujuneb kunstiteose hind?
Foto Tallinn 2026 kunstiline juht ning ELLELL kunstinõustaja Lilian Hiob-Küttis ja galerist Siim Raie selgitasid Delfi.Kultuur väljaandele antud intervjuus, kuidas kujuneb kunstiteose hind, mis seisus on Eesti kunstiturg ning mida nii kunstnikud kui ka kunstiostjad peaksid teadma ja hinnakujundusel jälgima.
„Eesti kunstnikud on rahvusvaheliselt väga heal tasemel, kuid nende teoste hinnad tõusevad sageli aeglasemalt,“ sõnab Lilian Hiob-Küttis. Põhjuseks on väiksem, kuigi kasvav kogujaskond ning piiratum hulk tugevaid galeriisid, mis suudaksid kunstnikke järjepidevalt rahvusvahelisele turule viia. Teisalt rõhutab Hiob-Küttis, et hinnastamisloogika ise märkimisväärselt ei erine.
Siim Raie lisab, et põhimõttelist erinevust tõesti ei ole, kuid mastaap on täiesti teine. Rahvusvaheline kunstiturg liigub globaalse ostujõu järgi ning tipptasemel müügitehingud kuuluvad väga kitsa, kuid äärmiselt jõuka kogujaskonna maailma. „Tihti uudistesse jõudev seitsme- või üheksakohalise summa eest müüdud kunst on väga kitsa, aga väga suure ostujõuga kogujate pärusmaa,“ ütleb Raie ja viitab sellele, et maailmas on ligikaudu 3000 miljardäri, kelle mõju turu tipuosale on märkimisväärne.
Ent Eesti turul on ka plusse. Hiob-Küttise sõnul toetab meie kohalik turg eelkõige siin tegutsevaid kunstnikke. „See on loomulik ning aitab kaasa siinsele kunstiväljale,“ märgib ta. „See, et Eestis ei saavutata veel mitmemiljonilisi oksjonitulemusi, on kollektsionäärile pigem hea uudis – kunstiajalooliselt ja kaasaegses kunstis olulisi teoseid on võimalik omandada atraktiivse hinnaga.“
Täispika artikli leiab SIIT
Kadi-Ell Tähiste ja Lilian Hiob Küttis: Eestis kasvab jõudsalt kunstiostjate hulk
Kadi-Ell Tähiste ja Lilian Hiob-Küttis kirjutavad Postimehes ilmunud arvamusloos, et Eesti kunstiturg on vaatamata üldisele majandusliku ebakindluse foonile tugevas seisus ja kui veel mõned aastad tagasi kardeti COVIDist alguse saanud uue tõusulaine järsku lõppu, ollakse täna galeristide kinnitusel pigem tunnistajaks stabiliseerumisele.
COVIDi KRIIS KUI IDEAALNE TORM
Võib võtta kergemat sorti mürki, et kui keegi tulevikus tahab kirja panna Eesti kunstituru olulisemaid verstaposte, siis ühe kuldajastu algust märgib COVIDi kriis. Äraspidiselt mängis üleüldine seisak kunstivahendajatele kätte soodsad kaardid, eriti silmapaistev oli oksjonite mahtude ja käivete plahvatuslik kasv: alates COVIDist on vahetunud peaaegu kogu Eesti oksjonihindade top-10.
Inimestel oli korraga märksa rohkem aega süveneda ja tunduvalt vähem kohti, kus oma raha kulutada. Uute huviliste «sisseviskajana» toimis kindlasti ka enamiku oksjonite veebi kolimine, mis pakkus senisest mugavamat võimalust action’it jälgida ja ise ka pakkumisi teha.
Järgnenud ebastabiilne majanduskeskkond ei ole vastupidiselt kardetule Eesti kunstiturule teravaid kõikumisi toonud. Näiteks oksjonitel on küll pärast 2023. aasta tippu toimunud teatav rahunemine, aga mitte äkilist suunamuutust. Selles mõttes on praegune permakriis kunstiturule mõjunud teistmoodi kui varasemad – näiteks 2008. aasta finantskriis tõi üsna järsu kunstituru «ära kukkumise», millele vähemalt oksjonimajade vaatest järgnes pikk mõõnaperiood ja aeglane taastumine.
Eelkirjeldatud trend kehtib ka oksjonitest väljapoole jääva kunstituru kohta, mis enampakkumiste populaarsusega paralleelselt on viimastel aastatel pigem laienenud ja kasvanud – näiteks leiab Kantar Emori loomemajanduse seireuuringu müügitulude esikümnes ka vaid kaasaegse kunsti müügile pühendunud galeriisid.
KASVU RETSEPT
Viimaste aastate arenguid kokku võttes on Eesti kunstiturg seega olnud pigem stabiilsel kursil ja üldpilt pigem optimistlik. Ainest positiivseks väljavaateks annavad jätkuvalt tugevad oksjonitulemused, uute galeriide lisandumine ja galeriide käivete tõus, rohkemate Eesti kunstnike jõudmine rahvusvahelistele kunstimessidele ning uute kunstikogujate pealetulek.
Turu kasvu veavad üheaegselt nii jõukuse kasv, kunsti kui staatuse ja identiteedi kandja rolli tugevnemine kui ka uue põlvkonna kogujate lisandumine. Eesti kontekstis ei ole vähetähtis ka uute vahendajate ja galeristide kunstiväljale tulek, millel on kunstikogumise ergutamisele mitmikmõju.
Esiteks toob iga uus tegija kaasa oma võrgustiku. Kes on juba kunstikogumisega alustanud, ei piirdu tõenäoliselt vaid ühe galerii valikuga.
Teiseks on galerist või kunstinõuandja natuke nagu arst. Temaga peab kunstikogujal olema isiklik klapp ja usaldus ning mida rohkem tegutseb pädevaid ja aktiivseid nõuandjaid, seda suurema tõenäosusega leiab igaüks oma ja jääb pikemalt valdkonda jälgima.
Kolmandaks on barjäärid kunstikogumisega alustamiseks muutunud madalamaks ja tehakse pingutusi avatuse suunas – lisaks juba eespool nimetatud digisfääri kolimisele toimub varasemast rohkem kunstikogumise tutvustamisele pühendatud sündmuseid, ilmub turgu analüüsivaid artikleid, explainere’id (selgitavat materjali – toim) ja uudiskirju. Näiteks on üks aktiivsem kunstituru olukorra selgitaja galerist Siim Raie.
Korraldatakse klubilisi ettevõtmisi ja EKA Avatud Akadeemias on juba kaheksa korda toimunud populaarne täiskasvanuõppe sari «Kunstikogumise ABC», mida veab üks loo autoritest Lilian Hiob-Küttis. Vähetähtis ei ole ka üldine huvi kunstinäituste külastamise vastu – Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse andmetel kogusid kunstinäitused üle Eesti 2024. aastal 1,7 miljonit külastust.
MIKS KUNSTI KOGUTAKSE?
Meedias armastatakse sageli rääkida kunstist läbi investeerimisprisma. Samas ei allu erinevalt traditsioonilistest varaklassidest kunst standardiseerimisele peaaegu ühelgi tasandil ja kunsti kui investeeringut ei saa käsitleda lühiajalise spekulatsioonina.
Turg on olemuslikult võrdlemisi läbipaistmatu, madala likviidsusega ning informatsioon on ebaühtlaselt jaotunud: hinnad ei ole sageli avalikud, teoste edasimüük ei ole garanteeritud ning näiteks oksjonitel võivad vahendustasud ulatuda 20–30 protsendini teose hinnast. Kunstisse investeerimine eeldab pikemat ajahorisonti, spetsiifilisi erialaseid teadmisi ja sageli ka ligipääsu õigele võrgustikule.
Vestlusest Eesti kogujatega, aga ka rahvusvahelistest intervjuudest ilmneb selgelt, et enamiku inimeste jaoks ei ole investeerimispotentsiaal kunsti ostmise peamine ajend, ehkki teadmine, et tõenäoliselt on ostetud teos mõne aasta pärast kallim, ei tee mõistagi paha.
Tihti ei ole kunstikogujate jaoks kunst mitte ainult objekt, millel on väärtus, vaid kogumispraktika on osa laiemast kultuurilisest enesemääratlusest. Kunsti ostmise kaudu signaliseeritakse enda huve, tegeletakse identiteedi ja pärandiga ning kasvatatakse sümboolset ja kultuurilist kapitali.
Oluline motivaator on soov olla seotud kunstnike, institutsioonide ja kogukondadega, jagada ideid mõttekaaslastega ja samasse väärtusruumi kuuluvate inimestega. Kunsti kogumine on seega ka enda positsioneerimine: oluline ei ole ainult see, mida kogutakse, vaid miks ja millisesse konteksti see asetub – oluline on kõnetavus siin ja praegu.
UUED TUULED KUNSTIKOGUMISES
Rääkides uuema põlvkonna kunstikogujatest, siis ei tunne nad tingimata vajadust järgida väljakujunenud hierarhiaid ega toetuda üksnes institutsionaalsele valideerimisele. Klassikalise loogika järgi kasvab kunstiteose väärtus koos kunstniku professionaalse karjääri arenguga: näitused, institutsionaalne tunnustus ja kuulumine olulistesse kogudesse.
Praktikas tehakse ostuotsuseid aga sageli intuitiivselt, lähtudes isiklikust maitsest ja emotsionaalsest mõjust ning teemadest, mis kunstiostjat isiklikult kõnetavad. Heaks näiteks on populaarsed Osta Noort Kunsti oksjonid Eestis, kus küllalt õhukese CV või vähem tuntud nimega kunstnikud teevad müügihindades vahel kordades silmad ette institutsionaalselt etableerunud autoritele.
Noorem kogujate põlvkond võtab vabamalt ka eri valdkondade ja žanrite hierarhiaid, liikudes sujuvamalt kujutava kunsti, disaini, moe, muude tiražeeritavate kogumisobjekte ja teiste (loome)valdkondade vahel.
Nihe on tihedalt seotud sellega, kes täna kunstiturul aktiivselt osalevad. Kui Eesti turu traditsiooniliseks tugisambaks on varem olnud pigem konservatiivsem koguja, kes eelistab juba kunstiajalukku kinnistunud, sageli meessoost autoreid (näiteks pallaslasi), siis viimastel aastatel on esile kerkinud uus segment kunstiostjaid.
Viimase kümnendi jooksul on suuresti tehnoloogiasektori tuules tärganud uus põlvkond kogujaid: asutajad, investorid ja juhid, kelle igapäevane töö põhineb innovatsioonil. Art Basel & UBS 2025. aasta kogujauuringu järgi moodustab Z-generatsioon juba ligi viiendiku globaalselt aktiivsetest kunstikogujatest.
Neid ühendab mitte niivõrd konkreetse meediumi eelistamine, vaid mõtteviis: valmisolek riskiks, huvi avastamise ja trendi suunamise rohkem kui trendi järgi käitumise vastu ning usk ideedesse varajases faasis, mis antud juhul väljendub kunstniku teose ostmises ja tema karjääri toetamises juba enne, kui institutsioon kunstniku positsiooni kinnistab. Sama trendi võib näha ka Eestis.
Kunsti kogumist võrreldakse sageli idufirmadesse investeerimisega: ostmine tähendab usku kunstnikusse, tema potentsiaali ja arengusse. Samas ei kao ka traditsiooniline loogika: kunstiturul toimib paralleelselt mitu süsteemi, millest üks on ajalooliselt kinnistunud nimed, kelle teoste pakkumine on piiratud, ja teisalt kaasaegne kunst, mille väärtus on alles kujunemisjärgus ning mille sees on veel omakorda erinevad jõujooned.
Näiteks Eestis võiks kaasaegse kunsti skaala ühte otsa paigutada Merike Estna, kes esindab Eestit tulevasel Veneetsia biennaalil. Ta on esindatud kolme rahvusvahelise galerii poolt (Temnikova & Kasela (Tallinn), Karen Huber (Mexico City) ja Bosse & Baum (London)), tema teosed kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Kiasma ja paljude mainekate rahvusvaheliste erakogude kollektsiooni. Skaala teisest otsast leiame näiteks alles Eesti Kunstiakadeemias õppiva tudengi loomingu, kellel veel näitusetegevust palju olnud ei ole, kuid potentsiaali see-eest jagub.
MIDA TOOB TULEVIK?
Kuigi turu tipus domineerivad endiselt ajaloolised autorid, liigub üha rohkem tähelepanu noorematele kunstnikele, kelle hinnad on alles kujunemisjärgus. See segment on investeerimise vaatest selgelt riskantsem, kuid pakub suuremat kasvupotentsiaali nii rahaliselt kui kultuuriliselt.
Tavaliselt on kaasaegne kunst ja noorte kunstnike looming alustavale kogujale rahaliselt kättesaadavam kui juba nimeka autori looming. Küll aga on siin oluline rõhutada, et otsuseid, ka riskantsemaid, tuleb teha teadmiste ja ekspertiisi najal. Nagu ka muude sektorite puhul kehtib kunstiski reegel, et pime spekulatsioon ilma valdkonda tundmata ei päädi üldjuhul eduga.
Täna kujundavad kogumisharjumusi tugevalt ka digitaalsed platvormid. Paljude jaoks algab kunstiga suhestumine sotsiaalmeediast: Instagramist, Artsy.net’ist või teistelt veebiplatvormidelt, kus huvilisel kujuneb esmane arusaam enda maitsest kui ka turust. Kuid olulised otsused ja suuremad müügid sünnivad endiselt füüsilises ruumis: galeriides, oksjonitel, kunstnike ateljeedes ja kunstimessidel. Digitaalne ja füüsiline kunsti tarbimine täiendavad teineteist, kuid digitaalne ei asenda füüsilist.
Samal ajal on tehnoloogilised arengud, nagu tehisintellekt, toonud kunstiturule uusi küsimusi. Kuigi näiteks galeriid kasutavad tehisintellekti (AI) üha enam töövahendina ja osa kunstnikke on AI võtnud oma tehnilisse tööriistakasti, näitavad uuringud, et vaid osa turusegmendist usub selle kujunemist laialdaselt aktsepteeritud kunstiliseks meediumiks.
Kollektsionääride huvi püsib pigem tagasihoidlik ning väljendub sageli uudishimus, mitte ostukäitumises. Küsimus ei ole võimekuses toota teoseid – puhtalt mahtude osas suudab AI inimesele ilmselt silmad ette teha –, vaid selles, miks kunst köidab. Kunstiga suhestumine, sealhulgas selle ostmise kaudu, on enamasti seotud sügavalt inimlike kategooriatega ja sooviga saada osa teise inimese mõttemaailmast.
AINUKE SUUND ON ÜLES?
Küsimus, kas kunstituru kasvul on piirid, jääb lahtiseks. Nagu globaalne turg näitab, ei ole kasv lineaarne ning eriti haavatav on tippsegment, kus summad on suurimad. Samas viitab laienev kogujaskond ja aktiivsuse kasv madalamas hinnaklassis sellele, et kunstiturg ei kahane, vaid muutub.
Tõenäoliselt tähendab see jätkuvat kiikumist kahe loogika vahel, traditsioonilise kindluse ja uue, eksperimenteeriva lähenemise vahel. Kunsti käsitlemine pelgalt finantsinstrumendina tähendab selle olemuse lihtsustamist. Tegemist on varaklassiga, kus ajahorisont on pikk ning edu sõltub sama palju kultuurilisest kirjaoskusest kui kapitalist. Nõnda jääbki kunstiturg end tasakaalustama traditsiooni ja eksperimenteerimise, finantsloogika ja isikliku veendumuse vahel.
Allikad:
- Olga Temnikova, Siim Raie, Piia Ausmani ja Katre Palmi kommentaarid: https://kultuur.postimees.ee/8434660/olga-temnikova-kunstiostjatel-raha-jatkub-aga-eelistused-on-muutunud
https://kultuur.postimees.ee/8382739/kultuuris-kuum-eesti-kunstiturul-vahetasid-omanikku-miljonid - Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus 2023 (Kantar Emor (2025)), peatükk «Kunst», lk 8
- https://www.artsy.net/article/artsy-editorial-artsy-ai-survey-2026-galleries-ai-art
Anna Tellgren on Stockholmis asuva Moderna Museeti fotograafiakuraator ja teadusosakonna juhataja. Tal on laialdased teadmised fotograafia ajaloost kuni tänapäevani, pöörates erilist tähelepanu Põhjamaade ja Baltikumi kunstiväljale.
Ta on kureerinud arvukalt näitusi, sealhulgas Annika Elisabeth von Hausswolff: Alternative Secrecy (2021). Näitust Francesca Woodman. On Being an Angel (2015) on mitmeid aastaid üle maailma eksponeeritud. 2023. aastal kuulus ta Arles’is toimuva Rencontres de la Photographie näituse Søsterskap: Contemporary Nordic Photography kuraatorite meeskonda.
Tema viimaste publikatsioonide hulka kuuluvad kaastööd teostes A World History of Women Photographers (2022) ning Fotografihistorier. Fotografi och bildbruk i Sverige (2022), mis käsitleb Rootsi fotograafia ajalugu.
Jeppe Ugelvig on New Yorgis tegutsev kuraator, ajaloolane ja kultuurikriitik. Tal on magistrikraad Bard College’i Center for Curatorial Studies programmist ning ta on õpetanud ja pidanud loenguid institutsioonides üle maailma, sealhulgas Central Saint Martinsis, FIT-is, NYU-s ja Kopenhaageni Ülikoolis. Tema käsitletavad teemad ulatuvad kunstikriitikast ja moest kuni kuraatoriteooria ja kunstiajalooni.
Ta on kahe raamatu autor: Fashion Work (2020) ja Commodity Ecumene (2024). Ugelvig on kureerinud näitusi institutsioonides ja muuseumides üle maailma. Viimati näituse Endless Garment: Atlantic Basin Pioneer Worksis Brooklynis, New Yorgis, ning avaliku kunsti näituse Future Ours ÜRO juures koostöös Hans Ulrich Obristiga.
New Yorgis tegutsev galerist ja New Yorgis toimuva Estheri kunstimessi üks korraldaja Margot Samel on tuntud silmapaistvate talentide avastajana. Tal on ulatuslik kogemus kunstnike esindamisel suurtel rahvusvahelistel messidel ning ta hindab esitatud teoste potentsiaali just kunstimesside kontekstis.
Eestist pärit Samel avas 2022. aasta mais New Yorgi Tribecas oma nime kandva galerii, Margot Samel Gallery, keskendudes uurimuspõhiste näituste korraldamisele rahvusvaheliste kunstnikega nende karjääri eri etappides, tuues sageli nende esimesed näitused New Yorgi publikuni. Enne oma galerii avamist töötas Margot Samel üle kümne aasta galeriides, muuseumides ja kunstnike juhitud projektiruumides Glasgow’s ja New Yorgis.
Margot Samel on pühendunud pikaajaliste suhete loomisele nii alustavate kui ka tunnustatud kunstnikega ning teeb koostööd teiste galeriidega, et toetada ambitsioonikaid näitusi ja kunstipraktikaid.
Pärast kunstiajaloo õppimist Firenzes ja politoloogia õppimist Pariisis osales Sara Giuliattini 2010. aastal Pariisis dokumentaalfotograafiale pühendatud näituse- ja kultuuriruumi Le BAL loomises. Täna juhib ta koos Laurent Chardoni ja Sebastian Hauga Polycopies’t – mittetulundusühingut, mis tegeleb sõltumatute ja eksperimentaalsete fotoraamatute kirjastamise ning levitamise edendamisega. Igal aastal, Pariisi fotomessi Paris Photo ajal, korraldab Polycopies oma festivali ning muudab Concorde-Atlantique’i laeva ja seda ümbritsevad Seine’i jõe kaldad suureks ajutiseks raamatupoeks, mis on täielikult pühendatud fotoraamatutele.
2024. aastal liitus ta Strasbourgis asuva fotograafiale pühendatud näituse- ja koolituskeskuse La Chambre meeskonnaga kuraatorina.
Tema professionaalne karjäär ühendab põhjalikud teadmised kaasaegsest ja rahvusvahelisest fotograafiaväljast ulatusliku kogemusega kunstiliste ja kultuuriprojektide arendamisel. Peaaegu 15 aasta jooksul on ta pühendunud tööle fotograafidega kunstikeskustes, kirjastustes ja erinevates näituseruumides.
Foto Tallinn 2026 kunstiline juht Lilian Hiob-Küttis on kuraator ja galerist. Tema rahvusvaheline ekspertiis tuleneb pikaajalisest töökogemusest Temnikova & Kasela galeriis ja Eesti esimeses kunstinõustamise ettevõttes ELLELL.
Hiob-Küttis on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri magistriõppe ja on külalislektor Eesti Kunstiakadeemia kuraatorisuuna üliõpilastele ning õpetab EKA avatud akadeemias loengut Kunsti kogumise ABC.
Ta on kureerinud näitusi Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, Punctum galeriis, Kogo galeriis, Margot Samel galeriis (New York), Asni galeriis (Riia), Vaal galeriis ning mitmel pool mujal.
